Vesinikuenergeetika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
Vesinikuenergeetikat on välja pakutud tuleviku madala [[Süsiniku jalajälg|süsiniku jalajäljega]] majanduse osana. Vesiniku kaalutakse [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] piiramiseks [[fossiilkütus]]te asendajana, sest vesiniku põlemine ei tekita [[süsihappegaas]]i vaid ainult puhast vett. 2019. aastal kasutatakse vesiniku põhiliselt ainult tööstuses lähteainena. Põhiliselt [[Ammoniaak|ammoniaagi]], [[metanool]]i tootmiseks ja [[nafta]] töötlemiseks.
 
Vesinikgaasi ei leidu looduslikult kättesaadavates kohtades. 2019. aastal toodeti 70 miljonit tonni vesiniku päevasaastas, millest peaaegu kõik toodeti auru metaani ümbertöötlemisel [[maagaas]]ist.<ref>{{netiviide | URL = https://www.rivieramm.com/news-content-hub/hydrogen-fuel-cells-gain-momentum-in-maritime-sector-56087| Väljaanne = | Pealkiri = Hydrogen fuel cells gain momentum in maritime sector| Autor =John Snyder | Failitüüp = | Kasutatud = 06.10.2019| Keel = Inglise}}</ref> Ülejäänu toodeti [[elektrolüüs]]i käigus kõrvalsaadusena. Väheses koguses vesinikku toodetakse ka spetsiaalselt veest. Nii auru metaani ümbertöötlus kui elektrolüüs on praegu ebaefektiivsed protsessid. Auru metaani ümbertöötlus tekitab kõrvalsaadusena ka süsihappegaasi.<ref>{{netiviide | URL = |https://www.theccc.org.uk/wp-content/uploads/2018/11/Hydrogen-in-a-low-carbon-economy.pdf Väljaanne = | Pealkiri = Hydrogen in a
low-carbon economy| Autor = Committee on Climate Change| Failitüüp = PDF| Kasutatud = 06.10.2019| Keel = Inglise}}</ref>