Karma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
alguse toimetamine, jääb pooleli |
||
2. rida:
{{See Artikkel|usundite ja filosoofia mõistest}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}
'''Karma''' ehk '''tegu''' ([[sanskriti keel]]es ''karma''; [[paali keel]]es ''kamma''; [[tiibeti keel]]es ''las''; [[hiina keel]]es 業 ''ye''; [[jaapani keel]]es ''gō'') on india õpetustes üks alusmõisteid, [[tegu|teo]] ja [[tagajärg|tagajärje]] üleüldine [[seadus]].
Karma on inimese isiklik asi. See on võime suhestuda mingi spetsiifilise olukorraga. Näiteks, kui inimene on eelnevalt omandanud mingis olukorras toimetulekuks vajalikud oskused, siis on isik loonud endale selle karma. Karma on seotud ka identiteediga - kui isik usub, et ta on inimene, kes käitub mingil viisil, siis ta valikuvabadus olevikus (mõistlikult) käituda väheneb ja isik käitub vastavalt enda identiteedile. Karmast tuleks mõelda nii, et karma pole üks suur "asi", vaid igal isikul on lõpmatu arv väikeseid, spetsiifilisi karmasid. ▼
Iga [[ihu]], [[jutt|jutu]] või [[meel]]ega tehtud tegu kannab vastavaid tagajärgi ehk [[teovili|teovilju]]. Populaarses kirjanduses<ref>{{Raamatuviide|autor=David R. Loy|pealkiri=Raha, seks, sõda, karma|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> väljendatakse tegude ja teoviljade seadust ka laensõna [[karma]] kaudu. Halb tegu, eeskätt selline, mis kahjustab teisi [[olend]]eid, toob kaasa halva tagajärje, hea tegu aga hea tagajärje (näiteks sündimise vastavalt halvemas või paremas olukorras). Seega on tegu seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik nähtused on omavahel seotud ning millel põhineb [[sansaara]].
Budismis on karmaga tihedalt seotud eelmiste elude mõiste. Eelmisi elusid tuleks mõista lihtsalt kui "minevik". Elu mõiste on kasutusel seetõttu, et inimest, tema käitumist ja aegruumi nähakse ühe tervikuna. Elu on pidevas vooseisundis. Isik, kes oli eile, seda isikut sel kujul enam ei ole. Nüüd on juba uus elu, uus "mina". Igal ajahetkel toimub surm ja sünd. Kuna "mina" on aegruumist lahutamatu, siis öeldakse ka, et "iset" kui sellist ei ole tegelikult olemas. "Ise" olemasolu ja "minatunne" on meele loodud illusioon. Seda väidet toetab tänapäeva psühholoogiateadus. ▼
[[Budism]]is on tegu seotud [[meeleolu]]de (sanskriti keeles ''saṃskārās'') mõistega kui tegude tegemisele sundiva komponendiga [[isiksuse koostisosad|isiksuse viie koostisosa]] seas. [[Olend]]id saavad valida, milliseid tegusid nad teevad, ja sellega määrata teovilja. Kõige paremate tegude hulka kuuluvad need, mis viivad [[vabanemine|vabanemisele]] (sanskriti keeles ''mokṣa''). Budismi järgi [[buddha]]d ja [[bodhisattva]]d on vabanenud tegude ja teoviljade seadusest, sest nad on jõudnud [[teadvuse kõrgeim seisund|teadvuse kõrgeimasse seisundisse]] ning ei toimi enam teadvustamata tungide ajel, vaid üksnes kõikide [[olend]]ite hüvangut taotleva teadvustatud [[kaastunne|kaastunde]] mõjul.
[[Džainism]]is mõistetakse tegu kui väga peent substantsi, mis tekib põhjuse ja tagajärje toimest ning määrib loomuldasa puhast [[hing]]e (sanskriti keeles ''jīva''). Tegudest vabastab [[eneseohjeldamine]] (sanskriti keeles ''saṃvara''), mis hõlmab üksinduses elamist, söögi ja keha muude vajaduste piiramist, [[mõtlus]]t ja [[isetus]]t.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: tegu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tegu]</ref>
▲Karma
▲Budismis on karmaga tihedalt seotud eelmiste elude mõiste
Karma mõistet kasutatakse budistlikus elufilosoofias. Selle all õpetatakse, kuidas püsida pidevas olevikuhetkes, mäletada olulisi printsiipe, valida nii-öelda tähelepanuobjekt vastavalt olukorrale võimalikult teadlikult ning kuidas püsida vooseisundis.
| |||