Nordi departemang: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Undid edits by 2001:7D0:8400:5580:E8AC:179D:65C:CE75 (talk) to last version by Pikne Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.3] |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Prantsuse departemang
| nimi = Nordi departemang
6. rida ⟶ 8. rida:
| nimi2_keel = picard | nimi2 = Départémint dech Nord
| nimi3_keel = flaami | nimi3 = Noorderdepartement
| lipp = Drapeau fr département Nord.svg
| lipu_link = [[Nordi departemangu lipp|Lipp]]
| vapp = Blason Nord-Pas-De-Calais.svg
| vapi_link = [[Nordi departemangu vapp|Vapp]]
| pindala =
| elanikke =
| keskuse_nimi = [[Lille]]
18. rida ⟶ 20. rida:
}}
[[Pilt:Hotel de préfecture du Nord.jpg|thumb|Nordi departemangu [[Prefektuur (Prantsusmaa)|prefektuuri]]hoone Lille'is]]
'''Nord''' [''nor''] (inglise: ''North''; hollandi: ''Noorderdepartement'') on [[Departemang (Prantsusmaa)|departemang]] [[Prantsusmaa]] põhjaosas. See loodi ajalooliste [[Flandria krahvkond|Flandria]] ja [[Hainaut' krahvkond|Hainaut']] krahvkondade ja [[Cambrai peapiiskopkond|Cambrai piiskopkonna]] lääneosadest. Praegune vapp pärineb [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonnalt]]. Departemangu kutsutakse ka Prantsuse Flandriaks.
Nord on riigi rahvarohkeim departemang. Sinna kuulub ka Lille'i metropolipiirkond, suuruselt viies [[tiheasustusega asula]] Prantsusmaal [[Pariis]]i, [[Lyon]]i, [[Marseille]]' ja [[Toulouse]]'i järel. Departemangus asub Prantsusmaa osa, kus räägitakse endiselt emakeelena (koos prantsuse keelega) [[hollandi keel]]e [[prantsuseflaami murre]]t. Samamoodi räägitakse siin prantsuse keele eristuvat pikardia murret [[ch'ti]].
== Ajalugu ==
[[Belgid]]e hõimud, nagu [[menapiid]] ja [[nerviid]], olid esimesed ülestähendatud rahvad piirkonnas, mis sai hiljem tuntuks kui Nord.
4. ja 5. sajandil kindlustasid ''[[Gallia Belgica]]'' [[Rooma keisririik|Rooma]] valitsejad marsruudi suurest [[Boulogne-sur-Mer|Bononia]] (Boulogne) sadamast [[Köln|Coloniasse]] (Köln), koopteerides germaanlased, nagu [[tungrid]], sellest koridorist kirdesse. Tegelikult sai hiljem Nordina tuntud piirkond [[isogloss]]iks (keelepiiriks) [[Germaani keeled|germaani]] ja [[Romaani keeled|romaani]] keelte vahele. [[Saksid|Saksi]] kolonisatsioon piirkonnas 5. kuni 8. sajandini nihutas isoglossi tõenäoliselt kaugemale lõunasse, nii et 9. sajandiks kõneles enamus inimesi vahetult [[Lille]]'ist põhjas [[vanahollandi keel]]e murret. See on piirkonna kohanimedes endiselt ilmne. Pärast seda, kui [[Flandria krahvkond]] 9. sajandil Prantsusmaa osaks sai, liikus isogloss põhja ja itta.
[[Pilt:FlemishinDunkirkdistrict.PNG|thumb|200px|left|Dunkerque'i ringkonnas kõneldud [[lääneflaami murre|lääneflaami murde]] ulatus vastavalt aastatel 1874 ja 1972.]]
14. sajandil läks suur osa piirkonnast [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonna]] kontrolli alla ning oli järgnenud sajanditel [[Habsburgide Madalmaad]]e (aastast 1482) ja [[Hispaania Madalmaad]]e (aastast 1581) osa.
Alad, millest hiljem moodustus Nord, loovutati Prantsusmaale 1659., 1668. ja 1678. aasta lepingutega, saades [[Prantsuse Flandria|Flandria]] ja [[Prantsuse Hainaut|Hainaut]] krahvkondadeks ning [[Cambrai peapiiskopkond|Cambrai piiskopkonna]] osaks.
4. märtsil 1790 [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal sai Nordist üks 83-st algsest departemangust, mis loodi krahvkondade asemele.
Kaasaegne valitsuse poliitika, mis tegi prantsuse keele ainsaks ametlikuks keeleks, on viinud hollandi keele [[lääneflaami murre|lääneflaami murde]] kasutamise vähenemiseni. Dunkerque'i ringkonnas on praegu 20 000 lääneflaami alammurde kõnelejat ja tundub, et see konkreetne murre kustub aastakümnete jooksul. Kuid siin on liikumine tuua tagasi hollandi keele kasutamine teise ametliku keelena.
== Geograafia ==
2015. aastani kuulus departemang [[Nord-Pas-de-Calais]]' piirkonda.
Praegu kuulub Nord [[Hauts-de-France]]'i [[Piirkond (Prantsusmaa)|piirkonda]] ning seda ümbritsevad Prantsusmaa [[Pas-de-Calais' departemang|Pas-de-Calais']] ja [[Aisne'i departemang|Aisne'i]] departemangud, samuti [[Belgia]] ja [[Põhjameri]].
Asudes riigi põhjaosas piki Belgia läänepiiri, on departemang ebaharilikult pikk ja kitsas. Selle peamine linn on [[Lille]], mis koos läheduses asuvate [[Roubaix]], [[Tourcoing]] ja [[Villeneuve d'Ascq]] moodustab pisut üle miljoni elanikuga tööstus- ja endiste kaevanduslinnade kobara keskuse. Muud olulised linnad on [[Valenciennes]], [[Douai]] ja [[Dunkerque]]. Peamised jõed on [[Yser]], [[Leie jõgi|Lys]], [[Schelde|Escaut]], [[Scarpe (jõgi)|Scarpe]] ja [[Sambre]].
Departemang jaguneb halduslikult:
{| class="wikitable"
|----- style="background:#efefef;"
51. rida ⟶ 78. rida:
| 349 621 || 634,88 || 9 || 85
|}
== Majandus ==
Prantsusmaa 19. sajandi industrialiseerimise eesliinil kannatas piirkond [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tõsiselt ja seisab nüüd silmitsi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, mis on seotud Lille'i-Roubaix' tekstiilitööstuse varasema languse tagajärjel tekkinud naabrite söekaevandamise langusega.
Kuni viimase ajani domineeris departemangus majanduslikult söekaevandamine, mis ulatus departemangu südame kaudu naabruses olevast [[Artois]]t Kesk-[[Belgia]]ni.
== Turism ==
<gallery>
Pilt:0 Lille - Vieille bourse du travail 051201b.JPG|[[Lille]]'i vana börs
Pilt:Bergues tour pointue.jpg|Püha Winoci klooster [[Bergues]]'is
Pilt:Douai rue de la mairie.jpg|Kellatorn [[Douai]]s
Pilt:Boeschepe, l'Ondankmeulen (le moulin de l'Ingratitude) et l'estaminet De Vierpot (le pot à braise).JPG|Tuuleveski [[Boeschepe]]'is
Pilt:Lewarde - Fosse Delloye.JPG|Kaevandusmuuseum [[Lewarde]]'is
</gallery>
== Vaata ka ==
* [[Nordi departemangu haldusüksuste loend]]
* [[Prantsuseflaami murre]]
* [[Université Lille Nord de France]]
{{clear}}
== Viited ==
{{viited}}
| |||