Anthonis van Dyck: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kristinu92 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P HC: -Kategooria:Paraadportree; -Kategooria:Flaami; -Kategooria:Barokk; -Kategooria:Portreeparandasin skripti abil kriipsud |
||
22. rida:
[[Antwerpen]], kus kunstnik üles kasvas, oli 16. sajandil üks Euroopa kunstielu suuremaid keskuseid. Van Dyck oli üks paljudest andekatest kunstnikest, kes selles linnas 17. sajandi alguses töötas. Antwerpeniga olid 17. sajandil seotud veel [[Peter Paul Rubens]], [[Jacob Jordaens]], [[Jan Bruegel|Jan Bruegel vanem]], [[Frans Snyders]], [[Cornelis de Vos]], [[Adriaen Brouwer]] ja järgmisest põlvkonnast [[David Teniers]] noorem, [[Jan Fyt]] ja taanlane [[Jan Davidz de Heem]].<ref name=":0" />
Anthonis Van Dycki kuulsus on läbi ajaloo märkimisväärselt vähe muutunud. Kolmsada aastat pärast tema surma ei ole peaaegu miski tema reputatsiooni ähvardanud ja teda peetakse senini üheks andekamaks portreemaalijaks. Tema graatsilised tööd Genova, Flaami ja Inglise aristokraatidest on läbi kõikide kunstiperioodide ühed meeldejäävamad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Walter A. Liedke|pealkiri=Philippe de Montebello (
Lisaks kuulsatele paraadportreedele maalis ta ka altarimaale, mille temaatika oli pärit mütoloogiast või piiblist. Lisaks kasutas ta vesivärve ning arendas nn [[:en:Etching|söövitustehnikat.]] Kuulsust kogus ta ka oma graafikaga, millest avaldati ka kogumik.
29. rida:
=== Varane elu ja perekond ===
Anthonis van Dyck sündis jõukasse perekonda. Tema isa oli Frans van Dyck ja ema Maria Cuypers, kes oli Frans van Dycki teine naine. Nende peres kasvas kaksteist last. Maria Cuypers suri 1607. aastal. Franz van Dyck oli tuntud kaupmees, kes tegeles erinevate tekstiilide müügiga ja Maria Cuypers oli tuntud tikandikunstnik. Van Dyckide pere oli väga usklik. Anthonise üks vendadest oli preester ning tema kaks õde valisid kloostrielu. Anthonis van Dyck oli samuti terve oma elu väga usklik ja jäi vagadusele truuks, kuigi võis oma elu jooksul tänu oma ringreisidele paljusid rahvusvahelisi intriige näha.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Walter A. Liedke|pealkiri=Anthony van Dyck|aasta=
Kui van Dyck oli 10-aastane, sai tema õpetajaks [[Hendrik van Balen]], kes oli tol ajal Antwerpeni kunstnikegildi juht. Samas arvatakse, et van Baleni väikesemõõdulised kompositsioonid ei mõjutanud van Dycki pooltki nii palju kui Rubensi ekstravagantsed ja suurejoonelised tööd.<ref name=":1" />
Varasematel aegadel on väidetud, et ta ei olnud oma elu jooksul kunagi Rubensi õpilane, aga ühes hilisemas uurimuses, mille koostas [[Margaret Roland]], leiti tõendeid, et oma hilises teismeeas puutus van Dyck siiski Rubensiga kokku. Hiljem oli ta ka Rubensi assistent ja 1618. aastaks ka Rubensi töökoja liige.<ref>{{Raamatuviide|autor=Walter A. Liedke|pealkiri=Anthohys van Dyck|aasta=1985-1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=
[[Fail:Anthonis van Dyck 008b.jpg|pisi|"Autoportree"
Antonis van Dycki varasemad tööd peegeldavad tugevalt tema päritolu, mis on seotud kunstirikka Antwerpeniga. Rubens viitas van Dyckile 1618. aastal kui oma parimale õpilasele. Rubensi mõju van Dyckile tuleb kõige rohkem välja tema portreedes, kus ta kujutab porteeritavate siseelu äärmiselt suure psühholoogilise täpsusega. See stiil vallutas hiljem kõik tema ajaloolised portreemaalid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=55}}</ref>
56. rida:
=== Stiil ===
Oma Inglismaal veedetud aja jooksul hakkas van Dyck oma töödel maalima kostüüme, mis udustasid faktide ja fiktiivse piire. Kuni van Dycki tulekuni maaliti modellide kostüüme alati viimse detailini, aga van Dyck muutis kostüümimaalimise reegleid terves Põhja-Euroopas. Ta eemaldas moekad aksessuaarid, lisas müstilisi detaile ning maalis oma modelle isegi mitteformaalses riietuses. Riideid maalis ta alati tugevate ja laiade pintslitõmmetega. Selline laad levis lõpuks üle terve Euroopa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Emilie E. S. Gordenker|pealkiri=Anthony van Dyck (
Van Dycki innovatsioonid kostüümimaalimises jätsid tugeva jälje Euroopa maalikunstisse terveks 17. sajandiks. Ta seadis standardid, mida kutsuti tihti rahvusvaheliseks portreestiiliks ("vandyckilik") ja võeti kasutusele õukondades üle terve Euroopa. Paljud Euroopa kunstnikud võtsid 17. sajandi teisel poolel Van Dycki stiili teadlikult omaks. Näiteks olevat maalikunstnik [[Jan de Baen]] seda teinud ja öelnud, et : "Tema pintslikunst on kõrgelt hinnatud ja nagu ka Rembrandt, leidnud palju järgijaid." See märkus tõestas, et tema stiili kopeerimine oli tol ajal valiku küsimus ja paljud kunstnikud võtsid üle tema kompositsiooni ning kostüümimaalimisstiili.<ref>{{Raamatuviide|autor=Emilie E. S. Gordenker|pealkiri=Anthony van Dyck (
Tema portreede laialt levinud kuulsus oli samuti seotud tema [http://www.mbrart.com/portfolio/iconography-van-dyck/ graafikaga], sest neid trükiti palju, mistõttu need laialdaselt levisid. Graafiliste tööde modellideks olid inimesed kõikidest eluvaldkondadest: tema lähedased sõbrad, teised kunstnikud, sõjaväelased, aadlikud. Mitme aasta jooksul trükkisid tema töid erinevad Flaami ja Taani trükikojad. Mingi osa piltidest avaldati 1632. aastal raamatuna, aga kahjuks pole sellest koopiat säilinud. Hiljem, 1645. aastal, loodi teine kogumik, mille avaldas Gillis Hendricz. Tööd, mida trükiti, olid alati valik van Dycki parematest ja kuulsamatest teostest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=135}}</ref>
83. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1599]]
[[Kategooria:Surnud 1641]]
| |||