Seaduseelnõu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: blanking Visuaalmuudatus |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Seaduseelnõu''' on menetlema hakatava [[Õigusakt|õigusakti]] terviktekst koos kõigi selle juurde kuuluvate seaduses ettenähtud rekvisiitidega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess|pealkiri=Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess|väljaanne=Riigikantselei|aeg=|vaadatud=19.10.2019}}</ref> Rekvisiidid käesoleva artikli mõistes on näiteks [[eelnõu]] pealkiri, eelnõu algataja allkiri ja eelnõu algatamise kuupäev. Kõik seaduseelnõule esitatavad nõuded on esitatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (edaspidi RktS) § 92 ja Vabariigi Valitsuse määruse Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) teises peatükis. RktS § 90 sätestab riigiorganid ning organiosad, kellel on õigus seaduseelnõusid esitada ([[Riigikogu]] liige, [[Riigikogu fraktsioon]], [[Riigikogu komisjonid|Riigikogu komisjon]] ja [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsus]]).
== '''Seaduseelnõule esitatavad nõuded''' ==
=== Seaduseelnõule esitatavad põhinõuded ===
Seaduseelnõule esitatavad põhinõuded on sätestatud HÕNTE eeskiri teise peatüki esimeses jaos. HÕNTE kohaselt tuleb seaduseelnõu koostada siis, kui teatud ühiskondlike suhete õiguslikku regulatsiooni ei eksisteeri, see on puudulik või kui regulatsioon on sisu poolest iganenud ja muutunud ebavajalikuks. Ühiskondlikud suhted, mida eelnõu seadusena jõustumise korral reguleerida soovitakse, peavad olema kirja pandud piisavalt selgelt. [[Eelnõu]]<nowiki/>st tulenevad õigused ja kohustused peavad olema määratletud piisavalt üksikasjalikult ning õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema vajalikud ning proportisionaalselt arvestama ka ühiskondlikke huvidega. Lisaks peab olema toodud välja see, kuidas normide sisu järgimine on tagatud.<ref name=":0">Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. RT I, 29.12.2011, 228.</ref> HÕNTE §3 Seaduseelnõu vastavus ülimuslikele aktidele sätestab: <nowiki>''</nowiki>Seaduseelnõu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õigusega]]<nowiki>''</nowiki>. Kõike eelnevat arvesse võttes, peab seaduseelnõu olema välja töötatud nii, et seadusena jõustudes, saavutataks normi eesmärk võimalikult väikeste resursidega.
=== Seaduseelnõu keel, vormistus ja ülesehitus ===
Keeleliselt peab seaduseelnõu olema esitatud selgelt, ühetähenduslikult, täpselt ning olema vaba [[ortograafia]] vigadest. Seaduseelnõu tekst peab olema kirja pandud ühtse tervikuna, ühe mõiste kirjeldamine erinevate sünonüümidega ei ole lubatud. Mõistete kirjapanekul tuleks kasutada vastavaid tuntud ja enamlevinud termineid. Üldiselt peaks seaduseelnõu kirjapanemisel vältima lühendeid, sulge ja tähiseid.<ref name=":0" />
Seaduseelnõu vormistusreeglite kohaselt peab seaduseelnõu esimese lehekülje ülemises paremas nurgas olema märge ‘’EELNÕU’’. Esimesel leheküljel peab olema ka eelnõu pealkiri, mis peab HÕNTE nõuete kohaselt lõppema nimetavas käändes, kas sõnaga „[[seadus]]” või „[[seadustik]]”. Järgnevatel lehekülgedel on eelnõu tekst, mis on jaotatud vastavalt osadeks, peatükkideks, jaotisteks, alljaotisteks, preambuliteks ja paragrahvideks. Seaduseelnõus peab olema märge eelnõu algataja või tema esindaja kohta ja vastuvõetava seaduse ametlikuks tunnistaja nimi koos ametinimetusega. Lisaks peab eelnõus olema märge seaduseelnõu algatamise kuupäevale ja märge menetletava seaduse vastuvõtmise kohale ning kuupäevale.<ref name=":0" />
== Seaduseelnõu algatamine ja menetlemine ==
=== Eelnõu lugemised ===
==== Eelnõu esimene lugemine ====
Seaduseelnõu esimene lugemine toimub seitsme [[Riigikogu]] täiskogu töönädala jooksul peale eelnõu lugemise päevakorda võtmist juhtivkomisjoni ettepanekul<ref name=":1">Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. RT I 2007, 44, 316.</ref>. Juhtivkomisjon valitakse üheteistkümne alatise komisjoni seast selle järgi, millise komisjoni tööga seaduseelnõu teema kõige rohkem kokku sobib<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/|pealkiri=Seadusloome|väljaanne=riigikogu.ee|aeg=|vaadatud=02.10.19}}</ref>. RktS § 98 kohaselt arutletakse esimesel lugemisel eelkõige eelnõu üldiste põhimõtete üle. Igal Riigikogu liikmel on esimese lugemise jooksul õigus esitada kuni kaks küsimust, seda õigust ei pea kasutama.
Esimesel lugemisel saavad sõna ka kõikide [[Fraktsioon|fraktsioonide]] esindajad ning seeläbi avatakse fraktsioonidevahelised läbirääkimised seaduseelnõu osas. Igal [[Fraktsioonimine|fraktsioonil]] ja juhtivkomisjonil on õigus teha ka ettepanek seaduseelnõu tagasi lükata ja menetlemine lõpetada. Juhul kui mõni õigustud organiosa oma õigust kasutada otsustab, pannakse eelnõu tagasilükkamine hääletusele. Erandiks on RktS § 95, mis sätestab, et eelnõu algataja võib seaduseelnõu tagasi võtta või sellest taganeda iga hetk. Sellisel puhul hääletust ei toimu ja menetlus jäetakse pooleli.<ref name=":1" />
Peale eelnõu esimest lugemist on igal [[Riigikogu]] liikmel, [[Riigikogu komisjonid|Riigikogu komisjonidel]] ja kõigil [[Fraktsioon|fraktsioonidel]] õigus esitada juhtivkomisjonile eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Muudatusettepanek peab koosnema viitest eelnõu osale, mida muuta soovitakse ja soovitavast muudatusest. Muudatusettepanekute esitamiseks on ettenähtud tavaliselt 10 tööpäeva.<ref name=":1" /> RktS § 99 sätestab erijuhu, mille kohaselt: <nowiki>''</nowiki>Juhtivkomisjoni ettepanekul võib [[Riigikogu esimees]] määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja<nowiki>''</nowiki>.
==== Eelnõu teine lugemine ====
Eelnõu teiseks lugemiseks peab juhtivkomisjon tegema ettepaneku võtta eelnõu lugemine Riigikogu päevakorda. Teisel eelnõu lugemisel arutletakse eelnõu sätete üle. Teisel lugemisel on lisaks komisjonide ja fraktsioonide esindajatele õigus arvamuse avaldamiseks ja sõnavõtuks ka igal Riigikogu tavaliikmel. Lisaks sõnavõtule on igal Riigikogu liikmel õigus esitada arutletava seaduseelnõu kohta ka kaks küsimust.<ref name=":1" />
Arvamuste avaldamise ja läbirääkimise järel pannakse hääletusele kõik muudatusettepanekud, mida ettepaneku esitaja, Riigikogu komisjon või fraktsioon soovivad. RktS §106 lõike 2 lause 2 kohaselt :<nowiki>''</nowiki>hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält, välja arvatud juhul, kui ettepanek ei saanud ühtegi poolt- ega vastuhäält<nowiki>''</nowiki>. Muudatusettepanekud, mis hääletamisel saavad rohkem poolt- kui vastuhääli, saavad osaks seaduseelnõu tekstist. Juhul, kui kaks vastanduvat ettepanekut on saanud hääletamisel rohkem poolt- kui vastuhääli, siis viiakse seaduseelnõu teksti sisse ettepanek, mis sai rohkem poolthääli, mitte mõlemad.<ref name=":1" />
Peale teise lugemise lõppu võib panna seaduseelnõu kas lõpphääletusele või saata edasi kolmandale lugemisele.<ref name=":1" />
==== Eelnõu kolmas lugemine ja lõppmenetlus ====
Kolmandaks lugemsieks koostab juhtivkomisjon seaduseelnõu lõpliku teksti võttes arvesse eelmistel lugemistel tehtud ettepanekuid. Lõpliku teksti osas on õigus arvamust avaldada [[Fraktsioon|fraktsioonide]] esindajatel. Peale sõnavõtte ja arvamuste avaldamist pannaks eelnõu lõpphääletusele.<ref name=":1" />
Peale seaduseelnõu lõpphääletust ja selle vastuvõtmist tuleb [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehel]] või [[Riigikogu esimene aseesimees|aseesimehel]] kinnitada see oma allkirjaga viie tööpäeva jooksul.
=== '''Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine''' ===
Peale lõpliku seaduseelnõu kinnitamist peab [[Eesti president|Eesti Vabariigi President]] selleks, et seadus õigussubjektide jaoks siduvaks muutuks, seaduse välja kuulutama. RktsS §113 esimene lõige sätestab: <nowiki>''</nowiki>[[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] poolt välja kuulutamata jäetud ning [[Riigikogu|Riigikogule]] uueks arutamiseks ja otsustamiseks saadetud seadus võetakse päevakorda [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatuse]] algatusel või [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] ettepanekul esimesel võimalusel<nowiki>''</nowiki>. [[Riigikogu|Riigikogus]] toimuvad läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnuvõttudega põhiseaduslikkuse komsijoni esindaja ja seaduseelnõu menetluse juhtivkomisjoni esindaja. Kõigil riigikogu liikmetel on õigus avaldada arvamust, miks tagasisaadetud seaduseelnõud seadusena välja kuulutama ei peaks.<ref name=":1" />
Läbirääkimiste lõppedes pannakse tagasi saadetud seaduseelnõu uuesti hääletusele (muutmata kujul) ja see kas võetakse poolthäälte enamusega vastu või saadetakse uuele menetlemise ringile, kus seaduseelnõu läbib eelnevalt kirjeldatud kolm lugemist taaskord.<ref name=":1" />
| |||