|
Lennunduse [[ajalugu]] ulatub enam kui kahe tuhande aasta taha. Esimeste lennuvahendite, õhust kergemate lennuvahendite, [[kuumaõhupall]]ide kasutuselevõtt jääb aga 18. sajandisse ja õhust raskemate, motoriseeritud lennumasinate teke 20. sajandi algusesse.
Eesti lennundusseaduse järgi on lennundustegevus "õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, [[lennuväli|lennuväljade]] ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega" tegelev valdkond.<ref> name="MsL2f"https://www.riigiteataja.ee/akt/103052016007?leiaKehtiv Eesti Vabariigi lennundusseadus</ref>
== Mõju keskkonnale ==
Lennundus mõjutab keskkonda, sest õhusõidukite mootorid eraldavad soojust, müra, tahkeid osakesi ja gaase, mis põhjustavad [[kliimamuutus]]t ja globaalset tuhmumist.<ref name="eDiVv" />
Lennukid eraldavad selliseid osakesi ja gaase nagu näiteks [[süsinikdioksiid]] (CO<sub>2</sub>), veeaur, süsivesinikud, süsinikmonooksiid, lämmastikoksiidid, vääveloksiidid, plii ja must süsinik, mis on omavahel ja [[atmosfäär]]iga interaktsioonis.<ref name="2lfQq" />
Hoolimata autode heitkoguse vähenemisest ning kütusesäästlikumate ja vähem saastavate t[[Turboventilaatormootor|urboventilaatorite]] ja [[turbopropellermootor]]ite kasutuselevõtust soosib lennuliikluse kiire kasv viimastel aastatel lennundusega seotud üldist reostust. Euroopa Liidus kasvasid lennunduse [[kasvuhoonegaasid]]e heitkogused aastatel [[1990]]–[[2006]] 87 protsenti.<ref name="h1ryT" />
Põhjalikud uuringud näitavad, et hoolimata õhusõidukite, mootorite, [[aerodünaamika]] ja lennutegevuse eeldatavatest uuendustest ei ole õhutranspordi süsinikdioksiidide heitkogused aastakümnete jooksul sugugi vähenenud, sest kuni 2016. aasta oktoobrini puudusid kindlad rahvusvahelise regulatsioonid lennunduse heitkoguste kontrollimiseks. 2016. aasta oktoobris oli [[ICAO]] konverents, milles lepiti kokku CORSIA tasaarvelduskavas.<ref name=":0" />
Peale selle on lennupõhise kütuse maksud väga madalad või peaaegu olematud, mis annab lennundusele teiste transpordiliikidega võrreldes märkimisväärse eelise.
Kui turupiiranguid ei kehtestata, põhjustab lennunduse heitkoguste suurenemine peaaegu ülemaailmse CO<sub>2</sub>-heite eelarve aastas sajandi keskpaigaks, kui kliimamuutusi tuleb hoida temperatuurini 2 °C või alla selle.<ref name=":0" />
=== Kliimasoojenemine ===
Nagu kõik inimtegevused, mis hõlmavad põlemist, vabastab enamik lennunduse vorme süsinikdioksiidi (CO<sub>2</sub>) ja teisi kasvuhoonegaase Maa atmosfääri, kiirendades nii globaalset soojenemist ja (CO<sub>2</sub> puhul) põhjustades ookeani hapestumist.<ref name="0j3lC" />
Need mured on esile tõstetud kaubandusliku lennunduse praeguse mahuga ja selle kasvumääraga.
[[Fail:Contrails near Manchester Airport.jpg|pisi|[[Cirrus tractus|Kondensjäljed]] [[Manchesteri lennujaam]]a kohal]]
Üle maailma sõidab päevas umbes 8,3 miljonit inimest (kolm miljardit istekohta aastas), mis on kaks korda rohkem kui [[1999]]. aastal. 2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta septembrini põletasid ainuüksi USA lennuettevõtjad umbes 16,2 miljardit gallonit kütust.<ref name="GCsAq" />
Peale süsinikdioksiidi, mis vabaneb enamiku õhusõidukite (näiteks [[Jet Airways|Jet-A]] (turbiinilennuk) või Avgas (kolblennuk)) kütuse põlemisel, tekitab lennundussektor kasvuhoonegaase oma maapealse tegevusega. Maapealse tegevuse all peetakse silmas lennujaamade maapealseid sõidukeid, reisijate ning personali isiklikke autosid, lennujaamade ehitamisel kasutatava energia tootmise, õhusõidukite tootmisest ja lennujaama infrastruktuuri ehitamise kaudu vabanevaid gaase.<ref name="xeY6H" />
== Vaata ka ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="MsL2f">[https://www.riigiteataja.ee/akt/103052016007?leiaKehtiv Eesti Vabariigi lennundusseadus]</ref>
<ref name="eDiVv">{{Netiviide|Autor=International Civil Aviation Organization, Air Transport Bureau (ATB)|URL=https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/aircraft-engine-emissions.aspx|Pealkiri=Aircraft Engine Emissions|Väljaanne=|Aeg=19.03.2008|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="2lfQq">{{Netiviide|Autor=Brasseur, Guy P.; Gupta, Mohan; Anderson, Bruce E.; Balasubramanian, Sathya; Barrett, Steven; Duda, David; Fleming, Gregg; Forster, Piers M.; Fuglestvedt, Jan; Gettelman, Andrew; Halthore, Rangasayi N.; Jacob, S. Daniel; Jacobson, Mark Z.; Khodayari, Arezoo; Liou, Kuo-Nan; Lund, Marianne T.; Miake-Lye, Richard C.; Minnis, Patrick; Olsen, Seth; Penner, Joyce E.; Prinn, Ronald; Schumann, Ulrich; Selkirk, Henry B.; Sokolov, Andrei; Unger, Nadine; Wolfe, Philip; Wong, Hsi-Wu; Wuebbles, Donald W.; Yi, Bingqi; et al.|URL=https://journals.ametsoc.org/doi/10.1175/BAMS-D-13-00089.1|Pealkiri=Impact of aviation on climate. FAA's Aviation Climate Change Research Initiative (ACCRI) Phase II|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="h1ryT">{{Netiviide|Autor=EU press release|URL=http://europa.eu/rapid/press-release_IP-06-1862_en.htm|Pealkiri=Climate change: Commission proposes bringing air transport into EU Emissions Trading Scheme|Väljaanne=|Aeg=20.12.2006|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Bows A., Anderson K., Upham P.|URL=https://www.routledge.com/products|Pealkiri=Aviation and Climate Change: Lessons for European Policy|Väljaanne=Routledge|Aeg=2009|Kasutatud=2019}}</ref>
<ref name="0j3lC">{{Netiviide|Autor=McNeil BI, Matear RJ|URL=https://www.pnas.org/content/105/48/18860.abstract|Pealkiri=Southern Ocean acidification: A tipping point at 450-ppm atmospheric CO2|Aeg=2008|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="GCsAq">{{Netiviide|Autor=Scott Mayerowitz, AP. Houston Chronicle|URL=https://www.chron.com/news/texas/article/Why-airfare-keeps-rising-despite-lower-oil-prices-5898333.php|Pealkiri=Why airfare keeps rising despite lower oil prices|Väljaanne=|Aeg=2014|Kasutatud=2019}}</ref>
<ref name="xeY6H">{{Netiviide|Autor=Horvath A, Chester M|URL=https://escholarship.org/uc/item/6m5865v5|Pealkiri=Environmental Life-cycle Assessment of Passenger Transportation An Energy, Greenhouse Gas and Criteria Pollutant Inventory of Rail and Air Transportation|Väljaanne=|Aeg=2008|Kasutatud=2019}}</ref>
}}
| 