Erinevus lehekülje "Tartu" redaktsioonide vahel

Lisatud 143 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu Androidi muudatus
[[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' > ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.<ref name="Alvre97" /> Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Ka mitmetel teistel 13. sajandi linnustel olid loomanimed (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää linnus|Otepää]] ja [[Varbola linnus|Varbola]]).<ref name="Tvauri238" />
 
Nime "„''Tarbatum"''“ kasutati kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" />
 
Linna lüüriline hüüdnimi on "[[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]]".
 
== Ajalugu ==
====Tartu linnapead 1918–1940====
:Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead 1918–1940:
*1918–1919 [[Jaan Kriisa]],
*1919–1920 [[Ants Simm]],
*1920–1934 [[Karl Luik]],
*1934 – [[Hans Ainson]],
*1934–1939 [[Aleksander Tõnisson]],
*1939–1940 [[Robert Sinka]].
 
====Tartu linnapead alates 1991. aastast====
:Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast:
*[[21. november]] [[1991]] – 11. november 1993 [[Ants Veetõusme]] (asus volikogu esimeheks),
*[[11. november]] [[1993]] – [[31. oktoober]] [[1996]] [[Väino Kull]] (asus volikogu esimeheks),
*31. oktoober 1996 – [[3. aprill]] 1997 [[Tõnis Lukas]] (avaldati umbusaldust),
*[[24. aprill]] [[1997]] – [[10. september]] 1998 [[Roman Mugur]] (astus tagasi),
*10. september [[1998]] – 23. september 2004 [[Andrus Ansip]] (asus majandusministriks),
*[[23. september]] [[2004]] – 26. aprill 2007 [[Laine Jänes]] (alates 2011 Randjärv, asus kultuuriministriks),
*[[26. aprill]] 2007 – 9. aprill 2014 [[Urmas Kruuse]] (asus tervise- ja tööministriks),
* alates 9. aprillist 2014 – [[Urmas Klaas]].
 
== Linnaosad ==
 
===Omavalitsuse eelarve 2015. aastal===
Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139 434 869 [[Euro|eurot]].<ref name="decRY" /> Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ning põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).<ref name="81dvI" />
 
Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel [[Kaasav eelarve koostamine|kaasav eelarvemenetlus]]: 1% tollasest linna [[investeering]]ueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.<ref name="RScC1" />
=== Skulptuurid linnaruumis ===
{{vaata|Tartu skulptuurid}}
Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on [[Barclay de Tolly monument]] kesklinnas [[Barclay plats]]il, [[Gustav II Adolfi monument]] [[Tartu Ülikooli peahoone]] taga [[Kuningaplats]]il, [[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel, [[Jaan Tõnissoni monument]] [[Tõnissoni plats]]il, [[Hugo Treffneri monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]], [[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] uue maja ees ning [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartu Vabadussõja mälestussamba]] [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] kõrval Emajõe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur "[[Suudlevad tudengid]]" [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il. Nimetamata ei saa jätta ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsevat [[Mare Mikof]]i [[Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks|skulptuurigruppi 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]] ja sama autori [[Maanaised|Maanaisi]] [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemaja ees [[Tartu Raekoja plats|Raekoja platsil]].
 
Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu kahtlemata [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone (nüüdse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] hoone) ette püstitatud [[Lenini monument Tartus|Lenini mälestussammas]]. Esimene, istuva [[Lenin]]i kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle [[dolomiit|dolomiidist]] osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite [[Garibaldi Pommer]]i, [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] ja [[August Vomm]]i seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,<ref name="GXBgU" /> mil [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] aktivistid eesotsas [[Harri Henn]]uga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse "Meelis"„Meelis“ ainetel loodud [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel|eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju]] [[Kassitoome]]l, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning [[Raadi park|Raadi mõisa parki]] rajatud mälestusmärk [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude "vabastajatele"„vabastajatele“]].
 
<gallery>
Praegune [[Tartu kesklinn]] on valdavalt [[klassitsism|klassitsistlik]]. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta [[Tartu 1775. aasta tulekahju|hiigeltulekahjut]]. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine [[1802]]. aastal – endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] kohale ehitati aastatel [[1803]]–[[1809]] ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]]. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt [[barokk|barokne]], osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu [[Baltimaad|Baltikumis]]. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] taas.
 
Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – [[Supilinn]], [[Karlova]] ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka [[juugend]]elementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikena]]. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli [[Jäääär]] kunagise laulu järgi hüüdnime "[[Tartu – väike puust linn|väike puust linn]]". Agulitest kaugemal, [[Tähtvere]]s ja [[Tammelinn]]as, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.
 
[[Funktsionalism|Funktsionalistliku]] arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa [[soome]] arhitekti ja [[disainer]]i [[Alvar Aalto]] [[1932]]. aastal loodud [[Villa Tammekann]].
==Tartu kunstis==
===Tartu kujutavas kunstis===
Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahjus]] taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks [[August Philipp Klara]] [[akvatinta]]tehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari [[August Matthias Hagen]]ilt ja 35. aastapäevaks sari [[Woldemar Friedrich Krüger]]i [[litograafia]]teoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka [[Georg Friedrich Schlater]]i litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja [[Louis Höflinger]], kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös [[Eduard Ivanson]]iga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "[[Album von Dorpat und Umgebungen|''Album von Dorpat und Umgebungen'']]". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi [[Heinrich Laakmann]]ile.<ref name="T6wxQ" />
 
Kui 1803. aastal avatud [[Tartu Ülikooli joonistuskool]] kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikoolist]] sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aasta augustis likvideeriti [[Kõrgem Kunstikool Pallas]] ja asutati [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool]], mis nimetati 1944. aasta novembris [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks]]. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd [[Tartu Kujutava Kunsti Kool]] keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis.
 
===Tartu kirjanduses===
Tartu käsitlused [[ilukirjandus]]es on kokku koondatud [[veebiportaal]]i "[[Tartu ilukirjanduses]]".
 
== Liiklus ==
18

muudatust