Tartu: erinevus redaktsioonide vahel

Nime "„''Tarbatum"''“ kasutati kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" />

Linna lüüriline hüüdnimi on "„[[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]]"”.

*1918–1919 – [[Jaan Kriisa]],

*1919–1920 – [[Ants Simm]],

*1920–1934 – [[Karl Luik]],

*1934 – [[Hans Ainson]],

*1934–1939 – [[Aleksander Tõnisson]],

*1939–1940 – [[Robert Sinka]].

*[[21. november]] [[1991]] – 11. november 1993 – [[Ants Veetõusme]] (asus volikogu esimeheks),

*[[11. november]] [[1993]] – [[31. oktoober]] [[1996]] – [[Väino Kull]] (asus volikogu esimeheks),

*31. oktoober 1996 – [[3. aprill]] 1997 – [[Tõnis Lukas]] (avaldati umbusaldust),

*[[24. aprill]] [[1997]] – [[10. september]] 1998 – [[Roman Mugur]] (astus tagasi),

*10. september [[1998]] – 23. september 2004 – [[Andrus Ansip]] (asus majandusministriks),

*[[23. september]] [[2004]] – 26. aprill 2007 – [[Laine Jänes]] (alates 2011 Randjärv, asus kultuuriministriks),

*[[26. aprill]] 2007 – 9. aprill 2014 – [[Urmas Kruuse]] (asus tervise- ja tööministriks),

* alates 9. aprillist 2014 – [[Urmas Klaas]].

Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139 434 869 [[Euro|eurot]].<ref name="decRY" /> Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ning põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).<ref name="81dvI" />

Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on [[Barclay de Tolly monument]] kesklinnas [[Barclay plats]]il, [[Gustav II Adolfi monument]] [[Tartu Ülikooli peahoone]] taga [[Kuningaplats]]il, [[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel, [[Jaan Tõnissoni monument]] [[Tõnissoni plats]]il, [[Hugo Treffneri monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]], [[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] uue maja ees ning [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartu Vabadussõja mälestussamba]] [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] kõrval Emajõe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur "„[[Suudlevad tudengid]]"“ [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il. Nimetamata ei saa jätta ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsevat [[Mare Mikof]]i [[Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks|skulptuurigruppi 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]] ja sama autori [[Maanaised|Maanaisi]] [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemaja ees [[Tartu Raekoja plats|Raekoja platsil]].

Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu kahtlemata [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone (nüüdse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] hoone) ette püstitatud [[Lenini monument Tartus|Lenini mälestussammas]]. Esimene, istuva [[Lenin]]i kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle [[dolomiit|dolomiidist]] osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite [[Garibaldi Pommer]]i, [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] ja [[August Vomm]]i seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,<ref name="GXBgU" /> mil [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] aktivistid eesotsas [[Harri Henn]]uga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse "Meelis"„Meelis“ ainetel loodud [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel|eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju]] [[Kassitoome]]l, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning [[Raadi park|Raadi mõisa parki]] rajatud mälestusmärk [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude "vabastajatele"„vabastajatele“]].

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – [[Supilinn]], [[Karlova]] ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka [[juugend]]elementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikena]]. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli [[Jäääär]] kunagise laulu järgi hüüdnime "„[[Tartu – väike puust linn|väike puust linn]]"“. Agulitest kaugemal, [[Tähtvere]]s ja [[Tammelinn]]as, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahjus]] taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks [[August Philipp Klara]] [[akvatinta]]tehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari [[August Matthias Hagen]]ilt ja 35. aastapäevaks sari [[Woldemar Friedrich Krüger]]i [[litograafia]]teoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka [[Georg Friedrich Schlater]]i litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja [[Louis Höflinger]], kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös [[Eduard Ivanson]]iga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "„[[Album von Dorpat und Umgebungen|''Album von Dorpat und Umgebungen'']]"”. 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi [[Heinrich Laakmann]]ile.<ref name="T6wxQ" />

Tartu käsitlused [[ilukirjandus]]es on kokku koondatud [[veebiportaal]]i "„[[Tartu ilukirjanduses]]"“.