Kolmas isik: erinevus redaktsioonide vahel

Kolmas isik on isik, kes ei ole [[Leping|lepingu]] või [[Tehing|tehingu]] pool, kuid kellel on oma osalus (näiteks ühe osapoole ostja oli lepingu allkirjastamisel kohal või tegi pakkumise, mis lükati tagasi). Kolmandal isikul ei ole selles asjas tavaliselt seaduslikke õigusi, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud kolmanda isiku kasuks. <ref>{{Netiviide|autor=Gerald N. Hill and Kathleen T. Hill.|url=https://legal-dictionary.thefreedictionary.com/third+party|pealkiri=Third party|väljaanne=|aeg=1981-2005|vaadatud=}}</ref> Kolmas isik ei ole peamine osapool. Ta on seotud lepingu või kohtuasjaga, kuid väheolulises rollis.<ref>{{Netiviide|autor=COBUILD Advanced English Dictionary|url=https://www.collinsdictionary.com/us/dictionary/english/third-party|pealkiri=Third party|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

<ref>{{Netiviide|autor=|url=|pealkiri=https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/kriminaalmenetlus|pealkiri=Kriminaalmenetlus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

Tsiviilõiguses võivad lepingu pooled kokku leppida, et lepingulised õigused saab üle anda kolmandale isikule, kuid [[Üldine õigus|Common Law]] kohaselt ei tunnustata lepinguid kolmandate isikute kasuks. Selle asemel kehtib lepingu privaatsuse õpetus, mis takistab tõhusalt kolmandate isikute kasuks seadmist. Selle doktriini kohaselt ei tohi leping kehtestada kellelegi kohustusi ega õigusi peale lepingupoolte osalisi.<ref>{{Netiviide|autor=Caslav Pejovic|url=https://www.victoria.ac.nz/__data/assets/pdf_file/0008/830780/Pejovic.pdf|pealkiri=Civil law and Common Law: two different paths leading to the same goal|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref>