Kolmas isik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Isik, kes ei ole lepingu või tehingu pool, kuid kellel on oma osalus (näiteks ühe osapoole ostja oli lepingu allkirjastamisel kohal või tegi pakkumise, mis lükati tagasi). K...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja '''kolmas isik'''. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. '''Kolmas isik''' on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad|pealkiri=|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
====
Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused.
==== Iseseisva nõudeta kolmas isik ====
Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel.
===== Kolmanda isiku kaasamine =====
Pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.
Pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides.
=== Haldusmenetluses ===
Haldusmenetluses on menetlusosalised:
17. rida ⟶ 28. rida:
4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/haldusasjad|pealkiri=|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu. Vahel ka tsiviilkostja ja '''kolmas isik''' (seda tuleb väga harva ette).
<ref>{{Netiviide|autor=|url=|pealkiri=https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/kriminaalmenetlus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
Tsiviilõiguses võivad lepingu pooled kokku leppida, et lepingulised õigused saab üle anda kolmandale isikule, kuid [[Üldine õigus|Common Law]] kohaselt ei tunnustata lepinguid kolmandate isikute kasuks. Selle asemel kehtib lepingu privaatsuse õpetus, mis takistab tõhusalt kolmandate isikute kasuks seadmist. Selle doktriini kohaselt ei tohi leping kehtestada kellelegi kohustusi ega õigusi peale lepingupoolte osalisi.
== Viited ==
| |||