Jaanus Rahumägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
PResümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
31. rida:
1980date lõpus alustas Jaanus Rahumägi NSVL korrakaitse süsteemi välist ühiskondlikku tegevust. 1988. aastal alustas Rahmägi esimese eraturvateenistuse loomist ja alternatiivsete korrakaitse treeningutega NSVL territooriumil, tehes seda Mainori karate klubi nime all. Ta kutsus spordiklubi egiidi all Eestisse erinevaid Läänriikide politsei ja eriteenistuste instruktoreid, kes aitasid koolitada tolle aja kohta uute meetoditega ja Lääneliku kultuuriga korrakaitsjaid. Selle tulemusel sai Jaanus Rahumägist üks Rahvarinde turvateenistuse asutajatest ja koolitajatest.  Sellele järgnes 1990. aastal liitumine, samal aastal loodud Eesti esimese rahvusliku relvastatud üksusega, Eesti Vabariigi eriteenistusega, kus ta täitis peamiselt koolitaja ja kaitsetöötaja funktsioone. Rahumägi vastutas peamiselt eriteenistuse kaitsetöötajate ettevalmistuse eest ja sellel ajal sageli Eestit külastanud välisriikide poliitikute turvalisuse eest.
 
Jaanus Rahumägi on Eesti Politsei taasasutaja. Ta oli esimene Eesti politsei ametlik esindaja välismaal, kui kohtus 1991. aasta kevadel, peale Eesti politsei taasloomist,  Limerick’is Iiri vabariigi ministritega, et leida Eestile keerulisel ajal võimalusi Eesti politsei toetust politseinike koolitamiseks ja varustamiseks. 1991 detsembris tõi Rahumägi Eestisse, sellel ajal NSVL territooriumile, eriteenistuse koolitamiseks mõeldud esimesed NATO standardi relvad, millele taotles ja ka sai loa isiklikultloaõ Moskvast, NSV Liidu siseministeeriumist.
 
Jaanus Rahumägi oli Eesti Turvaettevõtete Liidu loomise idee autor ja asutaja. 1992 töötas Rahumägi välja koostöös Belgia juristidega ja esitas Turvaettevõtete Liidu kaudu Riigikogule esimese eraturvateenistuse seaduse endise NSVL territooriumil. Selle tulemusel arenes eraturvateenistus Eestis oluliselt kiiremini, kui teistes NSV Liidust vabanenud riikides. See oli oluliseks leevenduseks Eesti korrakaitsele keerulistel 90date aastatel, kaitstes inimesi ja äsjaloodud ettevõtlust kuritegevuse eest.
 
1993 koolitas Rahumägi tasuta ja patriootlikel kaalutlustel regulaarselt Eesti vastloodud kaitsejõudusid Kalevi ja Kuperjanovi pataljonis. Andes neile edasi oma teadmisi, mida sellel ajal igal pool jõustruktuurides väga nappis. Tema poolt koolitatud mehed olid hiljem ja on ka täna Eesti Kaitsejõududes kõrgetel kohtadel. 1993. aastal tegutses Rahumägi ka Eesti Välisministeeriumi nõunikuna Läänemeremaade välisministrite kohtumise korraldamiselkorraldamise turvalisuse tagamisel. Samuti 1993 aastal paavst [[Johannes Paulus II]] visiidi raames missa turvalisuse tagamisel. Rahumägi vastutas endale kuuluva turvafirma eesotsas missa julgeoleku eest Raekoja platsil.
 
Erinevaid Politsei arenguvajadusi arvestades kutsuti Rahumägi 1995 taas liituma Eesti Politseiga. Tema vastutusvaldkond oli kontaktide loomine Eesti politsei ja USA julgeolekut tagavate föderaalagentuuride vahel. Selle tulemusel loodi 1996. aastal Tallinnasse USA saatkonda FBI esindus, mis algselt oli planeeritud Riiga. Tänu sellele koolitati FBI akadeemias Virginias ja teistes FBI õppeasutuses, rekordarv Eesti politseinike võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega. Rahumägi vastutusvaldkond oli ka USA asepresidendi [[Al Gore]] ja USA esimese leedi [[Hillary Clinton]]i visiidi raames Eesti Politsei ja USA Salateenistuse koostöö. 1995 asutas Rahumägi koostöös Politsei, Eesti Karate Liidu ja  turvafirmaga ESC heategevusliku liikumise “Et suvi ei läheks luhta”, milles on tänaseks osalenud tuhandeid lapsi. See on tasuta liikuminelasteüritus, mis suvevaheajal annab lastele võimaluse aktiivseks tegevuseks asjatundlike politsei, kaitsejõudude, meedikute ja karate instruktorite käe all.
 
2000. aastal kutsuti Rahumägi tööle Siseministeeriumisse, ministeeriumi nõunikuks. Peaülesandega rahvusvaheline koostöö sisejulgeoleku valdkonnas. Rahumägi algatas siseministeeriumis töötades politsei haldusreformi 17 prefektuuri muutmiseks 4 prefektuuriks, millisest praktikast lähtus hiljem kogu riigi haldusreform. Tänu sellele muutus polisei tegevus koordineeritumaks ja efektiivsemaks, ning turvalisus riigis tõusis märgatavalt. Siseministeeriumis töötades kutsuti Rahumägi lektoriks USA WMD (weapons of mass destruction) proliferatsiooni piiramise programmi FBI akadeemiasse Ungaris (ILEA).
 
2002 valiti Rahumägi Tallinna linna volikokku. 2003. aastal aga valiti ta X Riigikogu liikmeks ja 2007. aastal XI Riigikogu liikmeks. Riigikogus olles jätkas Rahumägi korrakaitse ja julgeoleku alast tegevust olles Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni esimees, õiguskomisjoni liige, Siseministeeriumi juures asuva Politsei nõukoja esimees, hiljem sisejulgeoleku nõukogu esimees. Algatas seaduseelnõusid, muudatusi ja täiendusi, mis tõhustasid Eesti turvalisust. Rahumägi oli riigikogu liikmena riigi turvalisuse ja julgeoleku teema üks eestkõnelejatest. Ta juhtis Riigikogus Eesti-USA parlamendirühma.
 
2005. aastal jõudsid Jaanus Rahumägi vahendusel Eesti rahvusarhiivi seni ainsad Eesti NSV KGB poolt tehtud fotod Laulva revolutsiooni 1987–1990 aastate pöördelistest sündmustest. Rahumägi avaldas nendest fotodest raamatu “Ärkamisaeg läbi KGB fotosilma”.