Erinevus lehekülje "Pruunkaru" redaktsioonide vahel

Lisatud 36 723 baiti ,  11 kuu eest
P
Tühistati kasutaja 216.168.109.121 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Metsavend.
(seda seal)
Märgised: Visuaalmuudatus Asendamine blanking
P (Tühistati kasutaja 216.168.109.121 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Metsavend.)
Märgis: Tühistamine
{{See artikkel| on pruunkarust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Karu (täpsustus)]].}}
Pruunakru ehk karu kes on pruun ja täis sittunud!
{{Taksonitabel
| nimi = Karu
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Ours brun parcanimalierpyrenees 1.jpg
| pildi_seletus = Pruunkaru (''Ursus arctos'')
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae''
| perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus''
| liik = '''Karu'''
| binaarne = ''Ursus arctos''
| binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]]
| levikukaart = Ursus arctos distribution.png
| levikukaardi_seletus = Pruunkaru praegune ligikaudne leviala
}}
'''Karu''' ehk '''pruunkaru''' (''Ursus arctos'') on [[karulased|karulaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[karu (perekond)|karu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv loomaliik.
 
Pruunkaru on suurim [[Eesti]]s elav [[Kiskjalised|kiskjaline]] ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu [[omnivoor|kõigesööja]] ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.
 
Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu [[morfoloogia|morfoloogilise]] tunnuse poolest.
 
== Levik ja arvukus ==
 
Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast. Nad elasid kogu Põhja-Ameerikas lääne- ja keskosas kuni [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] laiuskraadini põhjas ja [[Mehhiko]] põhjaosani lõunas. Euraasias elasid nad Lääne-Euroopast kuni Siberi idarannikuni ja [[Himaalaja]]ni; nad puudusid ainult [[Ees-India]]s ja [[Kagu-Aasia]]s. Aafrikas elasid nad [[Atlase mäed|Atlase mägedes]].
 
Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Näiteks [[Suurbritannia]]s suri karu välja [[10. sajand]]il, [[Saksamaa]]l ja [[Põhja-Aafrika]]s [[Atlase mäestik]]us [[19. sajand]]il, [[Mehhiko]]s ja suures osas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st [[20. sajand]]il.
 
Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud [[Alaska]]s, Lääne-[[Kanada]]s ja Põhja-[[Aasia]]s.
 
Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest.
 
Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000.
 
Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipiiride.
 
===Euraasia===
====Eesti====
[[Pilt:Alutaguse karuvaatlusonn.jpg|pisi|Alutaguse karuvaatlusonn]]
Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas.<ref name="giXOx" /> 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud;<ref name="ZUYUE" /> 2015. aasta seisuga pole nende arvukus oluliselt muutunud.<ref name="PM_3786757" />
 
Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt:<ref name="PM_3786757" /><ref name="Villu_Päärt" /><ref name="eeWZh" /><ref>https://www.err.ee/968259/laanemaa-jahimehed-jaid-karulaskmise-lubadest-ilma</ref>
{| class="wikitable"
|-
!Aasta ||1954 ||1980 ||1985 ||1995 ||2001 ||2009 ||2015 ||2018
|-
|'''Arvukus''' || 180 || 150 || 500 || 660 || 550 || 700 || 700 || 750
|-
|}
Arvukus oli aga väga väike sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.<ref name="Villu_Päärt" />
 
Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Eesti karud on eraldiseisvad Soomes ja Venemaa lääneosas elavatest karudest.<ref name="Villu_Päärt" />
 
====Albaania====
[[Albaania]]s on umbes 250 pruunkaru (2006)<ref name="euronatur" />.
 
====Austria====
[[Austria]]s hävitati karud 19. sajandi keskpaigaks. [[Kärnten]]is kohati 1950.–1960. aastatel karusid, kes olid sisse rännanud endisest [[Jugoslaavia]]st. Aastal 1972 asus [[Ötscher]]i piirkonda [[Alam-Austria]] edelaosas (piirkonda, kus viimased isendid 19. sajandil maha lasti) elama noor isane isend ([[Ötscheri karu]]). Aastal 1989 lasti sellesse piirkonda lahti [[Horvaatia]]st pärit emakaru, ja 1991 sündis kolm karupoega. Aastatel 1992 ja 1993 jätkati karuprojekti, asustades Austriasse veel kaks karu.
 
Tol ajal tulid esimesed teated suurematest kahjudest, näiteks murtud [[lammas]]telt ja laastatud [[kalatiik]]idest, mis häälestasid kohalikud elanikud karuprojekti vastu. Meedias hakati rääkima "probleemsetest karudest". Rajati "sekkumisvägi", kes peletas hoiatuslaskudega eemale asulate lähedusse ilmunud karud.
 
Alates 1998. aastast nähti igal aastal noorloomi. Üksikud karud rändasid sisse [[Sloveenia]]st. Hiljuti oli Austrias 25–30 loomast koosnev väike, kuid stabiilne karude populatsioon. Enamik neist elas [[Alam-Austria]] ja [[Steiermark|Steiermargi]] piirialal, peamiselt [[Ötscher-Tormäueri looduspark|Ötscher-Tormäueri looduspargis]] ([[Põhja-Kalkalpen]]is tõendati 2008. aastani 35 isendit, 1999 oli karude arv maksimaalne (12) jooksul<ref name="Nn3kj" />), väike rühm ka Lõuna-[[Kärnten]]is, [[Karni Alpid]]es, [[Drauzug]]is ja [[Karavangid|Karavankides]]. Aastal 2002 nähti peale selle [[Trento provints]]ist sisse rännanud isendit [[Tirool]]is. Veel üks Tirooli pruunkaru oli aastal 2006 Saksamaa piiri ületanud [[JJ1]]. Oktoobris 2008 nähti [[Stubaital]]is karu [[MJ4]], keda viimati kohati Lõuna-Tiroolis [[Sarntal]]is.
 
Kuigi karud teevad vahel koduloomadele ja mesipuudele kahju, on austerlased nendega suuremalt jaolt leppinud. "{{kas|Karuadvokaadid}}" käivad karupiirkondades karude eest kostmas ja aitavad kahjusid klaarida.
 
Aastal 2004 kutsuti ellu "[[LIFE Nature Co-op Projekt]]", mis Euroopa Liidu toel püüab pruunkarusid Alpidesse taasasustada. Selles osalevad Itaalia ([[Trento provints]], [[Friuli]]), Austria ([[Kärnten]], Põhja-Austria, Ülem-Austria ja Steiermark) ja Sloveenia. Projektiga püütakse Alpides elavatest pruunkaru populatsioonidest moodustada [[metapopulatsioon]], nii et loomad saaksid paljuneda ja iseseisvalt ellu jääda.
 
Aastavahetusel 2007/2008 teatas [[Maailma Looduse Fond]]i Austria organisatsioon, et Austrias sündinud üle 30 pruunkarust on leitavad veel ainult neli. Teatavaks sai mitu illegaalset mahalaskmist (viimati detsembris 2007 noorloom, mille tegi kindlaks [[Bundeskriminalamt|Föderaalne Kriminaalamet]]), teiste asukoht on teadmata. Ilma kaitsemeetmeteta on pruunkarud Austrias ohustatud.
 
====Hispaania====
{{vaata|Kantaabria pruunkaru}}
[[Hispaania]]s elab umbes 160 pruunkaru kolmes asurkonnas.
 
Hinnanguliselt 140 karu elab [[Somiedo looduspark|Somiedo looduspargis]] [[Astuuria]]s, [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägedes]] [[Oviedo]] linna lähedal.
 
Väiksem asurkond (umbes 25 isendit) on Kantaabria mägedes [[Saja-Besaya looduspark|Saja-Besaya looduspargis]] umbes 200&nbsp;km ida pool [[Reinosa]] ja [[Torrelavega]] vahel [[Kantaabria]] provintsis.
 
Mõlema piirkonna karude arvu peetakse stabiilseks, sest tegu on asustamata mägipiirkondadega, mida teed ei läbi.
 
Kõige väiksem asurkond (umbes [[tosin]] isendit) elab [[Püreneed]]es Hispaania ja Prantsusmaa piirialal. Seda asurkonda peetakse väljasurevaks, sest seal pole pikka aega järelkasvu polnud. Kohalikud elanikud nõuavad karude ümberasustamist või hävitamist.
 
====Itaalia====
[[Itaalia]]s elab kolm väikest pruunkarude rühma. Pruunkarude koguarv seal on 50–60<ref name="euronatur" /> (2006).
 
[[Adamello-Brenta looduspark|Adamello-Brenta looduspargis]] on 25 isendist koosnev asurkond, mis on väga ohustatud.<ref name="WWF Itaalia" /> Karude arvu suurendamiseks asustati sinna aastatel 1999–2002 kümme looma Sloveeniast.
 
[[Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspark|Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspargi]] piirkonnas on umbes 30–50 karu.<ref name="WWF Itaalia" /> See asurkond erineb [[kolju]] ehituse poolest teistest pruunkarudest, mistõttu see võib tegu olla omaette [[alamliik|alamliigiga]] ([[apenniini pruunkaru]], ''[[Ursus arctos marsicanus]]'').<ref name="UCF46" /> Eraldi alamliigina kirjeldas seda esimesena Altobello (1921). Apenniini pruunkaru praegune levila paikneb [[Monti Sibillini]] ja [[Alto Molise]] ning [[Monti Simbruini]] külgaheliku ja [[Majella]] vahel. Suurima asustustihedusega ala vastab enam-vähem rahvuspargi territooriumile. Viimastel kümnenditel on registreeritud arvukalt [[salaküttimine|salaküttimise]] juhtumeid: ajavahemikus 1980–2004 on teada 55 isendi hukkumine selle tagajärjel.<ref name="WWF Itaalia" />
 
Kolmas rühm elab [[Sloveenia]] piirialadel [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas.
 
==== Läti ====
Suuremas osas [[Läti]]s hävitati pruunkaru täielikult 20. sajandi alguseks. 19. ja 20. sajandi vahetuseks oli säilinud vaid väike asurkond [[Vidzeme]]s [[Lubānsi järv]]e ümbruses. Viimased karud kütiti Lätis aastatel 1921–1926. Kõik karud, keda pärast seda Läti territooriumil on kohatud, on juhukülalised kas [[Eesti]]st või [[Venemaa]]lt. 1946. aastast on karude arvukus Lätis pisitasa suurenenud, seda peamiselt riigi kirdeosas. 2003. aasta seisuga arvatakse Lätis elavat umbes 10 karu, kuid see arv on aastati kõikuv. Pärast loodusliku asurkonna hävimist enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ei ole pruunkaru Läti territooriumil teadaolevalt poeginud, seega on Läti pruunkaru levila marginaalne osa.<ref name="vHZvL" />
 
====Norra====
2009. aastal tehti [[Norra]]s väljaheidete DNA-analüüsi põhjal kindlaks 164 karu, mis on suurim arv selliste analüüside algusest alates.<ref name="Sy1Nf" />
 
====Prantsusmaa====
[[Pilt:Ours brun parcanimalierpyrenees 3.jpg|pisi|Pruunkaru Prantsuse Püreneedes]]
[[Prantsusmaa]]l elab umbes 10–20 pruunkaru Püreneedes. Kogu sealne asurkond põlvneb tervenisti sissetoodud loomadest. Viimane kohalik karu tapeti 2004. aastal. 1930. aastateni oli pruunkarude asurkond ka Prantsuse Alpides.
 
====Rootsi====
Rootsis hinnati karude populatsiooni suuruseks 2008. aastal 3221 isendit. Võrreldes 2007. aastaga oli karude arvukus suurenenud 4,8%.<ref name="8f3PZ" /> Karude püsiasustus on 6 läänis: [[Norrbotteni lään|Norrbotteni]], [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]], [[Jämtlandi lään|Jämtlandi]], [[Västernorrlandi lään|Västernorrlandi]], [[Dalarna lään|Dalarna]] ja [[Gävleborgi lään]]is.<ref name="IkAg3" />
 
====Rumeenia====
[[Rumeenia]]s elab suurim karude populatsioon Euroopas.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Nick Huisman]]|URL=http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|Pealkiri=Bear-problems in Romania: who is to blame?|Väljaanne=[[European Wilderness Society]]|Aeg=[[8. august]] [[2017]]|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171006230425/http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|Keel=[[inglise keel]]es}}</ref> Eeskätt [[Karpaadid|Karpaatide]] metsaaladel elab neljakohaline arv pruunkarusid: aastal 1988 oli neid umbes 7000. Et 1989. aastast alates hoogustati küttimist, on nende arv tunduvalt vähenenud. 2006. aastal hinnati karude arvukuseks umbes 6000<ref name="Bnn6U" />. Sealt alates on arvukus taas suurenema hakanud ja 2012. aasta seisuga võis riigis elada umbes 9000 karu<ref name="V1wLR" />. Rumeenia valitsus lubab küttida nn nuhtlusisendeid.<ref name=":0" />
 
====Saksamaa====
[[Pilt:Zoo-nuernberg-2006-braunbaer2.jpg|pisi|Pruunkaru [[Nürnbergi loomaaed|Nürnbergi loomaaias]]]]
Saksamaal ei ela looduses enam pruunkarusid. Juba keskajal tõrjuti nad metsastesse ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse. Viimane karu [[Harz]]is lasti maha 17. sajandil (tema auks on püstitatud [[karumonument]]), [[Tüüringi]]s 18. sajandi keskel ja [[Ülem-Sileesia]]s 1770. [[Baieri mets]]as tapsid vennad Forsterid [[Zwiesel]]i ümbruses ajavahemikul 1760–1800 veel umbes 60 karu. Teadaolevalt viimane pruunkaru Saksamaal tapeti 1835 [[Ruhpolding]]is.
 
Seoses sellega, et Austriasse on pruunkarusid sisse rännanud või asustatud, on saanud aktuaalseks võimalik karude asurkonna rajamine Saksamaale. Aastal 2005 valis [[Saksamaa Looduskaitseliit]] pruunkaru [[aasta loom]]aks.
 
Mais ja juunis 2006 nähti Saksamaal pruunkaru: [[JJ1]], keda ajakirjanduses hakati kutsuma Brunoks, liikus mitu nädalat Austria piiri lähedal. Ta murdis mõned koduloomad ja teda oli sageli näha asulate lähedal. Seepeale anti ajutine luba looma mahalaskmiseks, kuid avalikkuse survel see tühistati. Siis prooviti karu elusalt kinni püüda, kuid kolme nädala pärast sellest loobuti. 26. juunil lasti ta [[Spitzingsee]] lähedal maha.
 
==== Slovakkia ====
Slovakkias elab 700–900 karu, peamiselt Kesk- ja Põhja-Slovakkias.<ref name="bkuA8" />
 
====Soome====
2013. aastal hinnati enne jahihooaja algust Soome karude koguarvuks 1560–1680 isendit.<ref name="ZRYtz" /> Osa Soome karudest talvitub Venemaal, seetõttu ulatub suvel karude arv Soomes üle 2000.
 
====Šveits====
[[Šveits]]is lasti karu enne 2008. aasta juhtumit viimast korda [[1904]] [[Engadin]]is. Hiljem nähti karu veel [[1923]]. aastal. Seoses Austria karude reintrodutseerimise projektiga tehtud uurimuse järgi on Šveitsis veel karudele sobivaid elupaiku.
 
Juulis 2005 rändas Itaaliast [[Trento provints]]ist [[Val Müstair]]i karu [[JJ2]], kellele pandi nimeks Lumpaz. See vallandas uue arutelu pruunkarude asurkonna rajamise võimalikkusest Šveitsis. [[Bundesamt für Umwelt|Föderaalne Keskkonnaamet]] koostas dokumendi "[[Konzept Bär]]", mis esitab põhiliselt positiivse seisukoha ning võtab arvesse võimalikke järelmeid ja riske, sealhulgas vajadust eriti agressiivsed loomad maha lasta.<ref name="eUETa" />
 
Karu [[JJ3]], kes oli [[JJ1]] ja JJ2 vend, kes oli sisse rännanud suvel 2007, tapeti aprillis 2008 [[Graubünden]]is, sest ta ei kartnud inimesi. Samal ajal liikus Graubündenis ka inimpelglik karu [[MJ4]], kes oli samuti sisse rännanud suvel 2007. Kevadel 2008 lahkus ta Šveitsist Itaaliasse. Seisuga oktoober 2009 ei olnud pärast seda karude viibimist Šveitsis tõendatud.
 
==== Valgevene ====
2002. ja 2003. aastal hinnati Valgevene pruunkaru asurkonna suuruseks 140–180 isendit. Nad olid levinud peamiselt riigi põhjapiirkondades.<ref name="miIdN" />
 
====Venemaa====
Venemaal elab umbes 120 000 isendit.
 
===Ameerika===
==== Kanada ====
Kanadas elab umbes 25 000 isendit. Suurima karude arvuga piirkond on riigi lääneosas paiknev [[Briti Columbia]], kus arvatakse leiduvat umbes 16 000 karu. Ülejäänud asurkond elab [[Alberta]], [[Yukon]]i, [[Loodealad]]e, [[Nunavut]]i ja [[Ontario]] provintsis ning [[Manitoba provints]]i põhjaosas.<ref name="USA-Kanada" />
 
==== USA ====
USA-s elab umbes 32 500 isendit, kuid nendest ligi 95% elab [[Alaska]] osariigis. Ülejäänud jagunevad suuresti nelja osariigi vahel: [[Montana]], [[Idaho]], [[Washingtoni osariik|Washington]] ja [[Wyoming]].<ref name="USA-Kanada" />
 
== Välimus ja kehaehitus ==
[[Pilt:Brown Bear us fish 2.jpg|pisi|Noor pruunkaru. Esi- ja tagakäpad on hästi näha]]
[[Pilt:Kot Braunbär.JPG|pisi|Värsked karu [[väljaheited]]]]
Nagu kõigil [[Karulased|karulastel]], on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende [[luustik]] tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul [[peeniseluu]] ja lühike jupp[[saba]]. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm [[õlg]]ade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu.
 
=== Pea ja kael ===
Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne [[pea]] esileulatuva [[koon]]uga. Võrreldes sageli sama värvi [[baribal]]iga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. [[Kukal]] on lühem kui [[jääkaru]]l.
 
[[Kael]] pöördub hästi.
 
=== Hambad ja seedeelundid ===
Pruunkaru [[jäävhambad]] koosnevad 42 [[hammas|hambast]]. [[Hambavalem]] on 3/3-1/1-4/4-2/3: ülalõual on kummalgi kolm [[lõikehammas]]t, üks [[silmahammas]], neli [[eespurihammas]]t ja kaks [[purihammas]]t; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kaks. Nagu paljudel [[kiskjalised|kiskjalistel]], on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad [[hambakroon|kroon]]id.
 
Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. [[Magu]] on ühe valendikuga. [[Pimesool]] puudub. [[Sooled|Sool]] on 7–10&nbsp;m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel.
 
=== Jäsemed ===
[[Pilt:Bear-footprint.jpg|pisi|[[Euroopa pruunkaru]] esikäpa [[jälg]] on umbes 16 cm, tagakäpa jälg umbes 26 cm pikkune]]
[[Jäsemed]] on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii [[Küünarvars|küünarvarre]] [[luu]]d ([[küünarluu]] ja [[kodarluu]]) kui ka [[säär]]e luud ([[sääreluu]] ja [[pindluu]]) on lahus, mis tingib suure pööratavuse.
 
Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis [[varvas]]t, mis lõpevad kuni 8&nbsp;cm pikkuste mittesissetõmmatavate [[küünis]]tega.
 
Kõndimisel toetub pruunkaru kogu [[tald|tallaga]] nagu kõik karulased: ta on [[tallalkõndija]].
 
=== Karvastik ===
Pruunkaru [[karvastik]] on tavaliselt tumepruun, kuid sel võib olla palju värvivarjundeid: võimalikud toonid ulatuvad kollakas- ja hallikaspruunist ja teistest [[pruun]]i varjunditest peaaegu [[must]]ani. [[Kaljumäed|Kaljumägede]] karudel on karvastiku ülaosa sageli valkjashallide tähnidega ([[inglise keel]]es ''grizzly''), mistõttu seda alamliiki nimetatakse [[grisli]]ks (''Ursus horribilis'').
 
Pruunkarul on üldiselt tihe [[aluskarv]], [[pealiskarv]]ad on pikad.
 
Karvastik muutub vastavalt aastaaegadele. Talvekarv on tihe ja kare ning tundub tokerjana.
[[Pilt:Kodiak Brown Bear.jpg|pisi|[[Kodiaki karu]] on pruunkaru suurimate mõõtmetega alamliik]]
 
=== Mõõtmed ja kaal ===
Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100–280&nbsp;cm, [[õlakõrgus]] umbes 90–150&nbsp;cm. [[Sabapikkus]] on ainult 6–21&nbsp;cm.
 
Kaal on levila eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad.
 
Kõige raskemad pruunkarud on [[kodiaki karu]]d, kes elavad Alaska lõunarannikul ja lähedastel meresaartel, näiteks [[Kodiaki saar]]el. Nende kaal võib ulatuda 780 kiloni, kusjuures isaste keskmine kaal on ainult 389&nbsp;kg ja emastel 207&nbsp;kg. Alaska sisemaa pruunkarud on tunduvalt kergemad: isased kaaluvad keskmiselt 243, emased 117&nbsp;kg. Lõuna pool Põhja-Ameerikas (Kanadas ja USA põhiosa loodeosas) kaaluvad isased 140–190&nbsp;kg, emased 80–130&nbsp;kg. Põhja-Euroopas ja Siberis kaaluvad pruunkarud keskmiselt 150–200&nbsp;kg, Lõuna-Euroopas on nad tunduvalt kergemad, kõigest umbes 70&nbsp;kg. Aasias on nad mida ida poole, seda raskemad; [[Kamtšatka poolsaar]]el kaaluvad nad 140–320&nbsp;kg.
 
Soomes [[Kuhmo linn|Kuhmo]]s püüti 2006. aastal kinni 373 kilo kaaluv emakaru. Karule süstiti unerohtu, ta kaaluti, varustati raadiosaatjaga kaelarihmaga ja lasti uuesti lahti.<ref name="WpSvI" />
 
=== Meeled ===
[[Nägemine]] on halb, [[kuulmine]] keskmine, [[haistmine]] väga hea.
 
== Eluviis ==
[[Pilt:Brown bear (Ursus arctos arctos) standing.png|pisi|Tagajalgadel seisev karu]]
=== Toitumine ===
 
Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, [[kala]]d, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida.
 
Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama.
 
=== Paljunemine ===
Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9&nbsp;kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid.
 
=== Elupaik ===
Pruunkaru elab metsades ja [[tundra]]tes.
 
=== Taliuinak ===
 
Pruunkaru taliuinaku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu mäestikupiirkondades looduslikke koopaid, mujal pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal.
 
=== Eluiga ===
Looduses võivad karud elada 30–35 aasta vanuseks. Vangistuses on elatud kuni 47-aastaseks.
 
Tavaliselt surevad karud taliuinakus olles.<ref name="aBZwb" />
 
== Alamliigid ==
 
Laia levila tõttu eristatakse mitmeid [[alamliik]]e, mis erinevad näiteks kasvu, [[kolju]] kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest. Geneetilised uuringud siiski ei toeta liigi jagamist paljudeks alamliikideks. Nõnda ei ole alamliikide arvu suhtes üksmeelt, kuid sagedamini nimetatakse järgmisi:
 
* [[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos'') hõlmab asurkonnad [[Alpid]]es, [[Püreneed]]es, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning [[Skandinaavia]]s.
* süüria pruunkaru (''U. a. syriacus'') on suhteliselt väikest kasvu ja helepruuni karvkattega. Levinud Lähis-Idas ja Kaukaasias. On vaieldav, kas tegu on euroopa pruunkaru variandiga või eraldi alamliigiga.
* siberi pruunkaru (''U. a. beringianus'') elab [[Venemaa]] Aasia-osas.
* kamtšatka pruunkaru (''U. a. piscator'') elab [[Kamtšatka poolsaar]]el ja on suuremat kasvu kui siberi pruunkaru. Ta kehapikkus on kuni 2,5&nbsp;m ja kaal kuni 600&nbsp;kg.
* atlase karu (''U. a. crowtheri'') elas Põhja-Aafrikas [[Atlase mäestik]]us. Suri välja küttimise tõttu 19. sajandi lõpus.
* [[grislikaru]] (''U. a. horribilis'') elab Põhja-Ameerikas. Ta on tugevam ja raskem kui euroopa pruunkaru, teda peetakse ka agressiivsemaks.
* kalifornia pruunkaru (''U. a. californicus'') on välja surnud. Karvkatte värvuse järgi kutsuti teda inglise keeles "Golden Bear" (kuldne karu). Ta elas [[California]] osariigis ja [[California poolsaar]]el.
* mehhiko pruunkaru (''U. a. nelsoni'') oli levinud Mehhiko põhjaosas, tõenäoliselt suri välja 1960. aastatel.
* mandžuuria pruunkaru (''U. a. manchuricus'') esineb [[Hiina]] kirdeosas ja [[Mongoolia]]s.
* kodiaki karu (''U. a. middendorffi'') elab Kodiaki saarel ja naabersaartel Alaska lõunaranniku lähedal. Tänapäeval elavatest alamliikidest suurim, kaaluga kuni 750&nbsp;kg ja kehapikkusega kuni 2,70 meetrit.
* tiibeti pruunkaru (''U. a. pruinosus'') esineb [[Tiibet]]is ja [[Sichuan]]is, sinakashalli karvkattega.
* hokkaido pruunkaru (''U. a. yesoensis'') elab Jaapani [[Hokkaidō]] saarel.
 
Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Euroopa karude ühine esivanem elas umbes 175 000 aasta eest ja et Euroopa asurkonna võib jaotada kaheks liiniks. Lääne-Euroopas elav liin tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ning selle esindajad on levinud ka Põhja-Ameerikasse ja neile on lähedasemad jääkarud. Idaliin, mis tekkis umbes 25 000 aastat tagasi, on esindatud Baltimaades, Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas.
 
Pruunkaru lähim sugulane on jääkaru. Mõlemad liigid võivad ristuda ja ka sigimisvõimelisi järglasi anda<ref name="UHExV" />. Geneetilised uuringud näitavad, et mõned pruunkaru [[populatsioon]]id on lähedasemad jääkarudele kui teistele pruunkarudele. Arvatakse, et jääkaru on arenenud pruunkarust suhteliselt hilja ja lahknemine toimus umbes 150 000 aastat tagasi<ref name="EOJvF" />.
 
<gallery>
Grizzly Bear Yellowstone.jpg|[[Grislikaru]]
Ursus arctos syriacus.jpg|[[Süüria pruunkaru]]
Brown-bear-in-spring.jpg|[[Siberi pruunkaru]]
Tibetan Blue Bear - Ursus arctos pruinosus - Joseph Smit crop.jpg|[[Tiibeti pruunkaru]]
</gallery>
 
==Karujaht==
Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. [[Keskkonnaamet]]i eriloaga võib [[nuhtlusisend]]eid küttida ka muul ajal.
 
2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 40–45 karu.<ref name="7XuJ5" /> 2010. aastal oli samuti lubatud lasta 60 karu, kuid kütiti 57 looma.<ref name="vKFH6" /><ref name="J27vN" /> 2011. aastal oli lubatud lasta 65 karu (lasti 53) ja 2012. aastal 60 karu (lasti 57).<ref name="1sxQT" /><ref name="Bv0bP" /><ref name="m9P57" />
 
{| class="wikitable"
!
! 1954
! 1960
! 1965
! 1970
! 1975
! 1980
! 1985
! 1990
! 1995
! 1998
! 2001
! 2005
! 2007
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
|- bgcolor="#FFCC00"
| Karude arv Eestis
| 180
| 120
| 159
| 181
| 243
| 350
| 500
| 840
| 660
| 600
| 550
| 569
| 725
| 700
| 700
| 700
|
|
|
|
|
|- bgcolor="#FFFAFA"
| Kütitud karude arv
| 0
| 0
| 2
| 1
| 1
| 6
| 24
| 55
| 34
| 37
| 27
| 23
| 27
| 45
| 57
| 53
| 55
| 38
| 36
| 49
| 55
|}
 
Soomes kestab karujaht 20. augustist kuni 31. oktoobrini. Soomes kütiti aastatel 2003–2008 vastavalt 68, 72, 69, 77, 83 ja 84 karu. Rootsis oli 2012. aastal lubatud lasta 319 karu ja 22. novembriks oli lastud 302 karu.<ref name="GAZcp" />
 
== Sümboolika ==
[[Pilt:Flag of California.svg|pisi|[[California lipp|California lipul]] on varem osariigis elanud ja tänaseks välja surnud [[kalifornia pruunkaru]] (''U. a. californicus''), keda tunti karvkatte värvuse järgi ka kui kuldset karu]]
Sageli kujutatakse karu vappidel, kus see sümboliseerib võimu ja jõudu. Näiteks on karu [[Berliin]]i sümboliks ja vapiloomaks. Isegi [[Berliini filmifestival]]i auhindadeks jagatakse karukujukesi. Teised tuntud linnad, kelle vapil on karu, on näiteks [[Madridi vapp|Madrid]] ja [[Berni vapp|Bern]].
 
Karu on [[Soome]] rahvusloom.
 
Tuntud [[arhetüüp]] on nn [[Vene karu]], millest on kujunenud üks Venemaa sümboleid. Ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] ametlikuks [[maskott|maskotiks]] oli [[karu]]poeg [[Miška]].
 
Karu on kasutanud [[maskott|maskotina]] näiteks mitu ülikooli ([[Browni Ülikool]], [[California Ülikool Los Angeleses]], [[California Ülikool Berkeleys]], [[Alberta Ülikool]] jt) ja spordiklubi ([[Brisbane Bears]], [[Chicago Bears]], [[Hershey Bears]], [[North Sydney Bears]] jm). [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on karu [[Lillekäpp]].
 
== Mütoloogia ==
 
Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest [[paleoliitikum]]ist alates.
 
[[Soomeugrilased|Soome-ugri rahvastel]] oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks '''mesikäpaks '''või '''metsaotiks'''. Paljudel [[Siber]]i rahvastel on [[karukultus]]. Karu tapmise puhul peetakse [[karupeied|karupeiesid]]. Väga oluline on karu ka [[indiaanlased|indiaani]] rahvastele.
 
[[Suur Vanker]] on teistele rahvastele tihti tuntud hoopis kui Suur Karu.
 
== Kultuur ==
[[Pilt:The Three Bears - Project Gutenberg eText 17034.jpg|pisi|Illustratsioon muinasjutule "[[Kolm karu]]"]]
Karudega puututakse kokku juba varases lapsepõlves. [[Kaisukaru]] on üks tuntumaid laste mänguasju<ref name="dZKO4" />. [[Lastekirjandus]]est on tuntud näiteks "[[Karupoeg Puhh]]" ja [[muinasjutt]] "[[Kolm karu]]". Eesti lastele on aidanud karusid tuttavamaks muuta "[[Karu-aabits]]" (1971), mille põhjal on valminud [[ETV]] lasteseriaal "[[Mõmmi ja aabits]]". Tuntud on ka "[[Karumõmmi unelaul]]". [[AS Kalev]] toodab [[Mesikäpp (kommid)|Mesikäpa komme]], šokolaadi ja küpsiseid.
 
Palju kasutatakse karusid kunstis. Kunstiprojektidest on üks tuntumaid [[United Buddy Bears]], maalidest [[Ivan Šiškin]]i "[[Hommik männimetsas]]". Ajalehe [[Postimees]] lugejatele on tuttav "[[Mürakarud|Mürakarude" koomiks]]. Palju on karusid kajastatud ka [[filmikunst]]is. Eesti üks esimesi mängufilme oli "[[Karujaht Pärnumaal]]". Hilisemast ajast on tuntud näiteks filmid "[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (mis põhines [[Nikolai Baturin]]i [[Karu süda|samanimelisel romaanil]]) ja "[[Vennad Karusüdamed]]".
 
[[Valm]]ist on tuntuks saanud mõiste "[[karuteene]]", mis tähendab tegija poolt vaadatuna heade kavatsustega tehtud teenet või toimingut, mis aga teisele poolele tekitab hoopis halba.
 
Mitmes Eesti linnas asub [[Karu tänav]] ja mitme järve nimi on [[Karujärv (täpsustus)|Karujärv]]. Samas pole mitte kõik sarnased nimed karudega seotud – näiteks Valga maakonnas asunud endise [[Karula vald|Karula valla]] nimi on tekkinud saksakeelsete nimede eestipäraseks muutmisel<ref name="PnS4L" />.
 
2008. aastal oli [[Karu (perekonnanimi)|perekonnanimi Karu]] Eestis populaarsuselt 27. kohal, [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] levikult 246. kohal ja [[Medvedev]] (vene keeles 'karu') 288. kohal.<ref name="lNyrt" /> Nime tuntuim kandja, [[Dmitri Medvedev]], on endine [[Venemaa president]]. [[Ott (eesnimi)|Ott]] on ka levinud eesnimi.
 
Mõni karu on saanud erilise tähelepanu osaliseks. Näiteks Eesti [[meedia]]s ja [[ühiskond|ühiskonnas]] tekitas elevust [[Ruhnu karu]], kes sattus [[2006]]. aasta kevadel jääpangal [[Ruhnu]] saarele.
 
<gallery>
Utro v sosnovom lesu.jpg|Šiškini "[[Hommik männimetsas]]" (1889), kuhu karud maalis hoopis [[Konstantin Savitski]]
Endine purskkaev karu kujuga Tartus, Kuperjanovi tänava pargis, 1. november 2011.jpg|Endine purskkaev karu kujuga [[Vaksali park|Vaksali pargis]] [[Tartu]]s
Karujaht Pärnumaal 1914.ogg|Lõik esimesest Eesti mängufilmist "[[Karujaht Pärnumaal]]"
Spielzeugmuseum tartu.jpg|[[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott – [[karu Lillekäpp]]
</gallery>
 
== Vaata ka ==
* [[Karutantsitaja]]
* [[Jääkaru]]
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="giXOx">[http://uudised.err.ee/index.php?06266535 Karud kolivad üha lääne poole] ERR, 23. november 2012</ref>
<ref name="ZUYUE">[http://uudised.err.ee/index.php?06173054 Alanud karujahi hooajal võib küttida 60 karu] ERR, 3. august 2009</ref>
<ref name="PM_3786757">{{netiviide |Autor=Eili Arula |Pealkiri=Jõgeva- ja Tartumaal tohib küttida tosin karu |Väljaanne=Tartu Postimees |Aeg=2016-08-03 |URL= http://tartu.postimees.ee/3786757/jogeva-ja-tartumaal-tohib-kuttida-tosin-karu |online=2016-08-30}}</ref>
<ref name="Villu_Päärt">{{netiviide |Autor=Villu Päärt (doktoritöö: Marju Keis) |Pealkiri=Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees |Väljaanne=Novaator |Aeg=21.05.2013 |URL= http://novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ |online=2016-08-30}}</ref>
<ref name="eeWZh">{{netiviide |Autor=Tõnu Kann |Pealkiri=Eestis elab hinnanguliselt 700 karu |Väljaanne=Ilmajaam |Väljaandja=Postimees |Aeg=2010-09-27 |URL= http://ilmajaam.postimees.ee/318509/eestis-elab-hinnanguliselt-700-karu |online=2016-08-30}}</ref>
<ref name="euronatur">[http://www.euronatur.org/Verbreitung.437.0.html euronatur.org]</ref>
<ref name="Nn3kj">Bären in Österreich vor dem Aussterben. – ''[[Salzburger Nachrichten]]'', 13. august 2008, lk 4.</ref>
<ref name="WWF Itaalia">[http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 Pruunkaru Maailma Looduse Fondi Itaalia organisatsiooni saidil]</ref>
<ref name="UCF46">A. Loy, P. Genov; M. Galfo; M. G. Jacobone, A. Vigna Taglianti. Cranial morphometrics of the Apennine brown bear (''Ursus arctos marsicanus'') and preliminary notes on the relationships with other southern European populations''. – ''[[Italian Journal of Zoology]]'', 75 (1), 2008, lk 67–75.</ref>
<ref name="vHZvL">Pilāts, Valdis ja Jānis Ozoliņš. (2003) [http://www.ekoi.lt/info/azl/2003/AZL%2013_65-71.pdf Status of brown bear in Latvia]. ''Acta Zoologica Lituanica'', Volumen 13, Numerus 1. (ISSN 1648-6919)</ref>
<ref name="Sy1Nf">[http://www.forskning.no/artikler/2010/mai/249128 164 bjørner i Norge – mange hanner om binnene], forskning.no, 1. mai 2010</ref>
<ref name="8f3PZ">http://web.archive.org/web/20111105045118/http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf</ref>
<ref name="IkAg3">[http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ Jakt på björn]</ref>
<ref name="Bnn6U">[http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania FAQ – about Wolves and Bears in Romania -]</ref>
<ref name="V1wLR">[http://www.romania-insider.com/bear-attacks-in-romania-highlight-poor-management-of-europes-largest-bear-population/65939/ Bear attacks in Romania highlight poor management of Europe’s largest bear population] romania-insider.com, 2012</ref>
<ref name="bkuA8">[http://www.medvede.sk/index1.php?action=udaje Bears in Slovakia]</ref>
<ref name="ZRYtz">[http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html Karhun kanta-arviot]</ref>
<ref name="eUETa">[http://www.nationalpark.ch/go/de/besuchen/museum-schmelzra/baerenausstellung/?keywords=Konzept%20B%C3%A4r Bärenausstellung]</ref>
<ref name="miIdN">Sidorovich, Vadim Evgenevich. (2006). [http://www.bio.bsu.by/zoology/files/brown_bear.pdf Ecological studies on brown bear (''Ursus arctos'') in Belarus: distribution, population trends and dietary structure.] ''[[Acta Zoologica Lituanica]]'', kd 16, nr 3, lk 187. (ISSN 1392-1657)</ref>
<ref name="USA-Kanada">[https://robertlindsay.wordpress.com/2012/10/13/an-overview-of-grizzly-bears-in-the-us-and-canada/ An Overview of Grizzly Bears in the US and Canada] 13. oktoober 2012</ref>
<ref name="WpSvI">[http://www.ts.fi/uutiset/kotimaa/1074153277/373kiloinen+karhu+sai+seurantapannan 373-kiloinen karhu sai seurantapannan] Turun Sanomat, 12.10.2006</ref>
<ref name="aBZwb">[http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/karu-peitub-suremiseks-koopasse.d?id=65330934 Karu peitub suremiseks koopasse] Maaleht, 28. november 2012</ref>
<ref name="UHExV">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ Jääkaru esiema oli pruun] Novaator, 08.07.2011</ref>
<ref name="EOJvF">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakarud_tekkisid_usna_hiljuti/ Jääkarud tekkisid üsna hiljuti] Novaator, 02.03.2010</ref>
<ref name="7XuJ5">[http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tanavu-kuttisid-jahimehed-ule-40-karu.d?id=26663515 Tänavu küttisid jahimehed üle 40 karu] Maaleht, 3. november 2009</ref>
<ref name="vKFH6">[http://www.epl.ee/news/eesti/sel-aastal-tohivad-jaagrid-kuttida-60-karu.d?id=51279556 Sel aastal tohivad jäägrid küttida 60 karu] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010</ref>
<ref name="J27vN">[http://www.jahindusinfo.ee/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Tartu Jahindusklubi</ref>
<ref name="1sxQT">[http://www.postimees.ee/505354/tanavu-voib-lasta-65-mesikappa Tänavu võib lasta 65 mesikäppa] Postimees, 21.07.2011</ref>
<ref name="Bv0bP">[http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/82-eesti-uudised/4289-algaval-karujahi-hooajal-tohib-kuttida-60-karu Algaval karujahi hooajal tohib küttida 60 karu] Võrumaa Teataja, 25. juuli 2012</ref>
<ref name="m9P57">[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu/ Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Keskkonnaamet</ref>
<ref name="GAZcp">[http://www.sva.se/sv/Djurhalsa1/Vilda-djur/Rovdjur2/Licensjakt_pa_bjorn/Licensjakt-pa-bjorn-2012/ Licensjakt på björn 2012]</ref>
<ref name="dZKO4">[http://www.tarbija24.ee/1021066/onne-sunnipaevaks-kaisukaru/ "Õnne sünnipäevaks, kaisukaru!"] tarbija24.ee, 27. oktoober 2012</ref>
<ref name="PnS4L">[https://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht Karula vald]</ref>
<ref name="lNyrt">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/top-500-eesti-koige-levinumad-perekonnanimed.d?id=27677149 "TOP 500: Eesti kõige levinumad perekonnanimed"] Eesti Päevaleht, 24. aprill 2008</ref>
}}
 
== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus|karu}}{{vikisõnaraamatus|pruunkaru}}
{{commons|Ursus arctos}}
{{vikitsitaadid}}
* {{Elurikkus}}
 
 
;Magistritööd
* Marju Korsten, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1123/5/korstenmarju.pdf Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis], magistritöö, 2006
* Egle Vulla, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis], magistritöö, 2006
 
;Meedias
* [[Ulvar Käärt]]: [http://www.epl.ee/artikkel/457070 "Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust"] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2009
* Ulvar Käärt: [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=65305254 "Karud kolivad üha lääne poole"] Eesti Päevaleht, 23. november 2012
* [http://www.novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ "Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees"] Novaator, 21. mai 2013
* Marek Vahula, Egle Tammeleht. Kas uinuv karu talub teise seltsi? Eesti Loodus, nr 2. 2014.
 
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Karulased]]
261

muudatust