Punane kuusk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P lisan Elurikkuse malli |
P pisitoimetamine |
||
35. rida:
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Picea rubens UGA.jpg|pisi|vasakul|Okkad ja käbid]]
Puu kasvab keskmiselt 18–23, maksimaalselt 35
[[Tüvi|Tüve]] keskmine läbimõõt on 30–60, maksimaalne 130 cm.<ref name="fed1" /> Tüve koor on hallikas või punakaspruun, vanematel puudel pikisuunas lõhenev. [[Võra]] on laikuhikja kujuga.<ref name="kuused" />
54. rida:
[[Pilt:Mount-sterling-summit-spruces-nc2.jpg|pisi|vasakul|Punased kuused [[Põhja-Carolina]]s]]
[[Pilt:Spruce Knob - spruce forest 2.jpg|pisi|vasakul|Punase kuuse mets]]
Punase kuuse levila paikneb [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas võrdlemisi väiksel alal. Selle põhjaosas kasvab punane kuusk 0–1370
{{lisa viide|Punase kuuse puistud on suhteliselt tundlikud tormiheite ja [[happevihm]]ade suhtes.}}
62. rida:
Punase kuuse areaali [[kliima]] on niiske ja jahe. Aasta keskmine [[sademete hulk]] on 910–1320 mm. Lund sajab aastas keskmiselt 200–400 cm ning [[lumikate]] esineb aastas 100–140 päeval. Jaanuari keskmised minimaalsed õhutemperatuurid on vahemikus –13...–18 °C, maksimaalsed aga –1...–7 °C. Puu talub talvel külma kuni –30...–40 °C<ref name="hardiness" />. Külmavaba perioodi pikkus aastas on 90–150 ööpäeva. Juuli keskmised maksimaalsed õhutemperatuurid on +21...+27 °C, minimaalsed +11...+14 °C. Parimat kasvu näitavad Apalatšides kasvavad kuusikud, kuna suhteline [[õhuniiskus]] ja sademete hulk on seal kõrgemad.<ref name="fed1" />
Punane kuusk kasvab peamiselt viljakatel happelistel [[muld]]adel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–5,5. Samuti kasvab nii soodes kui ka õhukese mullakihiga kaljudel, mägedes tõuseb kuni 2000
=== Kaasliigid ===
71. rida:
=== Punane kuusk toiduallikana ===
[[Pilt:Falcipennis-canadensis-001.jpg|pisi|Kuusepüüd toituvad punase kuuse võrsetest ja okastest
[[Pilt:Coccothraustes-vespertinus-002.jpg|pisi|Ameerika suurnokk-vint toitub punase kuuse seemnetest ja aitab neid levitada
[[Kuusepüü]]d (''Falcipennis canadensis'') toituvad punase kuuse võrsetest ja okastest. Hiired koguvad suurel hulgal mahalangenud punase kuuse seemneid, eelistades punase kuuse seemneid palsamnulu seemnetele. Linnud, eriti [[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra'') ja [[ameerika suurnokk-vint]] (''Hesperiphona vespertina''), [[urson]]id (''Erethizon dorsatum''), [[baribal]]id (''Ursus americanus'') ja [[ameerika jänes]]ed (''Lepus americanus'') toituvad noorte kuuskede pungadest.<ref name="fed2" />
== Paljunemine ja kasv ==
Punane kuusk on [[ühekojaline taim]], paljuneb seemnetega, mida levitavad peamiselt tuuled. Vähemal määral aitavad kaasa väikenärilised ja linnud. Viljakandvus algab valgusküllases kasvukohas 15–20 aasta vanuselt ja saavutab oma maksimumi umbes 15 aastat hiljem. Tihedamas ühevanuses puistus aga hakkavad puud reeglina käbisid kandma alles 40–50 aasta vanuselt. Õitseb mais, [[isasõis]]ikud on erepunased, [[emasõis]]ikud on ererohelised, asetsevad eelmise aasta võrsete tipul ja on õitsemise ajal püsti. Seemned valmivad sama aasta septembri keskelt kuni oktoobri alguseni. Käbid avanevad peatselt pärast seemnete valmimist. Seemned kanduvad tuulega üldjuhul kuni 60
Kuigi punase kuuse seemikud eelistavad noores eas varjus kasvamist, muutub edaspidi [[valgus]] väga oluliseks. Teiste puude varjus kasvav puu võib ka 145 aasta vanusena soodsatesse valgustingimustesse sattudes oluliselt kiiremini kasvama hakata. Täisvarjus kasvav puu võib 50 aasta vanuselt olla vaid 1,2–1,5
== Kasutamine ==
154. rida:
{{commons|Picea rubens}}
* {{Elurikkus}}
*[http://www.conifers.org/pi/Picea_rubens.php Gymnosperm database: ''"Picea rubens"'']
|