Scoutspataljon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
54. rida:
Algselt moodustati Scoutsrügemendi A kompanii, mis väljus lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Kaitseministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai rügemendi operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 rügemendi lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 rügemendi jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 9. detsembril 1919 rügemendi ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal.
Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber; kuni 1928. aasta oktoobrini käis algne rügement paljude ümberkorralduste tõttu läbi mitme väeosa koosseisust üksiku kompanii ja pataljonina. 1928. aasta sügisel formeeriti Scouts Üksik Jalaväe Pataljon, mille ülema kohusetäitja kolonelleitnant E. Jürmann tõstatas Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/>
| |||