Minose kultuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
216. rida:
Minose kultuuri meeste rõivaesemeteks olid [[niudevöö]]d ja [[kilt|kildid]], Naiste riietuseks olid varrukatega rüüd, samuti ka mitmest kangakihist koosnevaid voldilisi [[seelik]]uid. Rüüd olid naba kohalt avatud ja jätsid rinnad vabaks.<ref name="V8VvF" /> Naised võisid ka kanda kehaga sobitatud rihmadeta [[pihik]]uid. Riideid kaunistasid sümmeetrilised geomeetrilised kujundid. Kuna orgaanilised materjalid hästi ei säili, võisid vanema perioodi rõivad olla ka teistsugused, sest selle perioodi rõivaesemete kohta arheoloogilisi materjale ei ole. Küll on aga losside juurest leitud arvukalt ''[[Muricidae]]'' sugukonna tigusid, mida kasutati [[purpur]]se värvaine saamiseks, nii et tõenäoliselt kasutati Minose kultuuris värvitud kangaid.<ref name="Estbest" />
[[Minose usund]]i keskmeks olid naisjumalused ja jumalateenistusi viisid läbi naised.<ref name="K1ThC" /> Freskodel on kujutatud arvukalt inimesi, kusjuures erinevad sugupooled on erineva nahavärviga – meeste nahavärv on punakaspruun, naiste oma valge.<ref name="g76wP" />▼
Teada on, et muusikariistadest olid minose kultuuris kasutusel [[flööt]], [[lüüra]] ja [[trompet]].<ref name="Giordani" />
253. rida ⟶ 251. rida:
Sarnaselt teiste pronksiaja leidudega sisaldavad ka matusepaigad perioodi kohta ohtralt arheoloogilist informatsiooni. Varasemal perioodil maeti surnud tihti koobastesse; hiljem võeti kasutusele kuppelhauad. Osad viimastest olid ehitatud tasasele maale, osad aga osaliselt künkanõlvadesse kaevatud. Enamik neist olid ümmarguse põhiplaaniga, kuigi haruldased ei olnud ka nelinurkse põhiplaaniga kuppelhauad. Suurima leitud kuppelhaua diameetriks on 13 meetrit. Kuna haudadel on säilinud ainult alumine osa, ei või nende kõrguse kohta midagi kindlat väita.<ref name="minoan" /> Uuspaleelise ajastu lõpuks olid Minose kultuuris valdavad kaks üldisemat matusetüüpi, ümarhauad Lõuna-Kreetal ja haudmajad saare põhja- ning idaosas. Paljud minose surmakultuuri jooned ei lase end siiski nii lihtsalt jagada. Üldiselt oli levinum laibamatus, krematsioon oli haruldasem.<ref name="Hood" /> Üldiselt oli Minose kultuuris suundumus üksikmatustele, ent on ka märkimisväärseid erandeid. Nende seas on ka Chrysolakkose kompleks Mallias, mis asub sealse kalmetekompleksi keskel, mis võis olla matusetalituste läbiviimise paik või mõne märkimisväärse perekonna hauakamber.
== Naised ==
[[Pilt:Agia_Triada,_sarcophagus,_long_side_2,_limestone,_frescoes,_1370-1320_BC,_AMH,_145310.jpg|pisi|Naiste rongkäik. Pildil kujutatakse kahest ühiskonnakihist naisi, madalama staatusega naiste nahavärv on tume nagu meestel]]
▲[[Minose usund]]i keskmeks olid naisjumalused ja jumalateenistusi viisid läbi naised.<ref name="K1ThC" /> Freskodel on kujutatud arvukalt inimesi, kusjuures erinevad sugupooled on erineva nahavärviga – meeste nahavärv on punakaspruun, naiste oma valge.<ref name="g76wP" />
Kuna Minose kultuuri lineaarkiri A on dešifreerimata, on peamiseks Kreeta elu valgustavaks allikaks kunst. Tavaliselt kujutatakse neil kolme naisterühma: eliit, lihtrahvas ja teenrid. Vahel harva on piltidel kujundatud ka neljandat rühma ehk preestrinansid. Selline jaotus langeb ühte ka lineaarkirjas B kirja panduga. Eliiti kuuluvad naised on tavalistest naistest freskodel poole suuremana kujutatud. Freskodel kujutatakse küll laste eest hoolitsevaid naisi, ent mitte imetavaid või sünnitavaid naisi. Rasedaid naisi kujutatakse freskode asemel pigem keraamikas, kus on valmistatud rasedate naiste kujulisi potte.<ref name="Budin" />
Mõneti võib see olla seotud asjaoluga, et sünnitamine oli Minose kultuuris ohtlik protsess: leitud on arvukalt rasedate naiste luustikke.<ref name="Budin" /> Samas oli laste eest hoolitsemine kirja pandud tekstide põhjal üks olulisemaid naiste tegevusalasid.<ref>Olsen, Barbara A. (February 1998). "Women, children and the family in the Late Aegean Bronze Age: Differences in Minoan and Mycenaean constructions of gender". World Archaeology. 29 (3) lk. 380–392.</ref>
Naiste rollid väljaspool koduseid majapidamisi olid kirja pandud tekstide põhjal seotud toiduhankimise ja toiduvalmistamisega, ent kunstis kujutatakse naisi ka keraamikute ja kangavalmistajatena.<ref>Nikolaïdou, Marianna (2012-02-13), "Looking for Minoan and Mycenaean Women", A Companion to Women in the Ancient World, Blackwell Publishing Ltd, lk. 38–53</ref>
Soorollidel ja sugude erisusel oli Minose kultuuris väga tähtis osa. Kirja pandud tekstides loetakse meessoost lapsi tihti isa järeltulijateks, naissoost lapsi aga ema järeltulijateks. Ka loetletakse naiste ja meeste vara eraldi isegi siis, kui nad elasid ühiose katuse all.<ref name="Budin" />
Freskodelt võib näha, kuidas erisyumine ajaga süvenes. Vanematel freskodel on naiste ja meeste rõivad sarnased. Hiljem kujunesid naiste rõivad üha uhkemateks.<ref>Myres, John L. (January 1950). "1. Minoan Dress". Man. 50: 1–6.</ref> Rõivastus hakkas rõhutama naiste seksuaalsust. Naised hakkasid kandma [[korsett]]e, et rõhutada oma peenikest pihta, kuigi kõige hilsemal perioodil hakkasid korsette kandma ka mehed.<ref name="Budin" /> Ka muutus dekoltee lõige üha sügavamaks, mis rõhutas naiste rindu.<ref>Lee, Mireille M. (2000-01-31), "9. Deciphering Gender in Minoan Dress", Reading the Body, University of Pennsylvania Press,</ref>
=== Arhitektuur ===
| |||