Piip võeti Eestis kasutusele [[17. sajand]]ili algul ning sai [[18. sajand]]il [[talurahvas|talurahva]] hulgas tavaliseks. Arenes kodune tubakakasvatamine ning piibud tehti tavaliselt kodus ise, ehkki Eestis tegutsesid ka piibumeistrid, kelle piibud olid tulekindlamast materjalist ning varustatud [[vask|vasega]]. Piibud tehti kasepuust, noaga nikerdati välja piibu kuju, kahaauk tehti [[oherdi]]ga ja varreauk [[piibupuur]]iga. Piip viiliti siledaks, lihviti ning lakiti [[piiritus]]lakiga. Piibukahasse pandi väga õhuke vaskplekk ning äärde vits. Piibuvarre otsas oli vaskrõngas piibupitsi kinnitamiseks<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>.
Kuulsamad piibuvalmistajad olid [[Haanja]]s. Parematel piipudel nikerdati kaha inim- või loomapea kujuliseks. [[19. sajand]]i lõpus hakati rohkem [[pabeross]]e suitsetama<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
