Rooma-aegne Armeenia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rooma-aegne Armeenia''' viitab [[Suur-Armeenia]] osade valitsemisele [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] poolt 1. sajandist pKr [[Hilisantiikaeg|hilisantiikaja]] lõpuni. Kui ''[[Väike-Armeenia|Armenia Minor]]'' sai klientriigiks ja liidendati 1. sajandil pKr Rooma keisririiki, jäi Suur-Armeenia [[Armeenia kuningriik (antiikajal)|iseseisvaks kuningriigiks]] [[Aršakiidid]]e võimu all. Armeenia oli kogu selle aja vältel vaenukoht Rooma ja [[Partia]] ning sellele järgnenud [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] vahel ning ''casus belli'' mitmeks [[Rooma-Pärsia sõjad|Rooma-Pärsia sõjaks]]. Alles aastatel 114–118 suutis keiser [[Trajanus]] selle vallutada ja liidendada lühiealiseks [[Rooma provintsid|provintsiks]].

 

 

== Ajalugu ==

{{vaata|Rooma–Partia sõda (58–63)}}

 

 

 

See konflikt lõppes pärast [[Rhandeia lahing]]ut tegeliku patiseisuga ja ametliku kompromissiga: Partia [[Aršakiidid]]e prints võis nüüdsest istuda Armeenia troonil, kuid tema kandidatuuri pidi heaks kiitma Rooma keiser.

=== Rooma Armeenia provints (114–118 pKr) ===

 

 

Aastal 114 liidendas keiser [[Trajanus]] Armeenia keisririigiga, tehes sellest täieliku Rooma provintsi.

Aastal 113 tungis Trajanus [[Partia]]sse, kuna ta tahtis taastada Armeenia vasallkuninga (mõned aastad varem langes Partia kontrolli alla). Aastal 114 marssis Trajanus [[Antiookia]]st [[Süüria (Rooma provints)|Süürias]] Armeeniasse ja vallutas pealinna [[Artashat]]i. Trajanus kukutas siis Armeenia kuninga [[Partamasiris (Armeenia)|Partamasirise]] ja käskis annekteerida Armeenia Rooma keisririigi uueks provintsiks.

 

 

[[Pilt:Antoninus Pius Æ Sestertius 84001035.jpg|thumb|250px|Rooma münt aastast 141, keiser [[Antoninus Pius]] hoiab krooni Armeenia kuninga peas]]

 

 

Rooma [[senat]] andis sel puhul välja mündid, millel oli järgmine kiri: ''ARMENIA ET MESOPOTAMIA IN POTESTATEM P.R. REDACTAE'', kinnistades seega Armeenia seisundit uusima Rooma provintsina. Partia pretendendi [[Sanatrukes II (Partia)|Sanatrukese]] mäss suruti maha, kuigi hajus vastupanu jätkus ja Partia [[Vologases III (Partia)|Vologases III]] suutis kindlustada Kagu-Armeenia ala just enne Trajanuse surma augustis 117.

=== Ida-Rooma Armeenia ===

 

 

Veel üks leping järgnes millalgi 384. ja 390. aasta vahel, [[Acilisene rahu]] (tavaliselt umbes aastast 387), mis rajas kindla jaotusjoone, mis kulges punktist Karinist (varsti nimetati ümber [[Erzurum|Theodosiopoliseks]]) idas punkti [[Nisibis]]est Mesopotaamias edelas. Ala Ida-Rooma kontrolli all seega kasvas, kuid siiski jäi umbes 4/5 vanast Armeenia kuningriigist Pärsia võimu alla.

Piirkond oli pikaajalise sõjapidamise tulipunkt [[Bütsantsi–Sassaniidide sõda (602–628)|Bütsantsi–Sassaniidide sõjas (602–628)]]. Pärast [[Islami levik|moslemite vallutuste]] ja [[araablaste Armeenia-vallutus]]e algust jäid Bütsantsi kätte vaid Armeenia lääneosad, moodustades osa [[Armeniakon]]i [[Teema (haldusüksus)|teemast]]. Armeenias jäid seejärel domineerima araablased ning seda valitsesid Kalifaadi poolt määratud emiirid, samuti kohalikud vürstid.

 

 

== Rooma kristlus ==

[[Pilt:Saint Bartholomew Monastery.jpg|thumb|[[Püha Bartolomeuse klooster]] apostli märtrisurma paigas ajaloolises Armeenias]]

 

 

Apostel Bartolomeus olla öeldavasti hukatud Armeenia [[Albanopolis (Armeenia)|Albanopolises]]. Populaarse hagiograafia kohaselt apostlit piitsutati ja tal löödi pea maha. Teiste andmete kohaselt löödi ta risti tagurpidi (pea allapoole) nagu Püha [[Peetrus]]. Väidetavalt suri ta märtrisurma selle eest, et pööras Armeenia kuninga Polymiuse ristiusku. Raevunud monarhi pööramisest ja kartes Rooma tagasilööki, käskis kuningas Polymiuse vend, prints Astyages, Bartolomeust piinata ja hukata, millele Bartolomeus söakalt vastu pidas. Kuid puuduvad andmed ühestki Armeenia [[Aršakiidid]]e kuningast nimega Polymius. Praegused teadmised näitavad, et Bartolomeus suri tõenäolisemalt Indias Kalyanis, kus oli ametnik nimega Polymius.

[[Diocletianus]]e võidu tagajärjel Sassaniidide üle oli kogu Armeenia aastaks 299 taaskord Rooma vasallriik: Rooma kindlustas sel viisil laia kultuurilise mõjupiirkonna [[Anatoolia]]st idas, mis viis [[Süüria kristlus]]e laia levikuni [[Nisibis]]e keskusest 4. sajandi esimestel kümnenditel ja Armeenia võimaliku täieliku ristiusustamiseni.

 

 

[[Pilt:Etchmiadzin cathedral.jpg|right|thumb|[[Etšhmiadzini katedraal]] ]]

On hästi tunnustatud ajalooline fakt, et armeenlased olid esimene rahvas maailmas, kes ametlikult kristlusega liitus. Sellele pöördumisele järgnes 4. ja 5. sajandil kristluse institutsionaliseerimine ja armeniseerimine Armeenias. Tõepoolest, Gregorius Valgustajast sai Armeenia kirikuhierarhia korraldaja. Sellest ajast alates kutsutakse Armeenia kiriku pead ''katoolikoseks''.

 

 

 

== Vaata ka ==