Rooma-aegne Armeenia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} thumb| '''Rooma-aegne Armeenia''' viitab Suur-Armeenia osade valitsemisele Rooma keisririik|Rooma...'
 
PResümee puudub
5. rida:
'''Rooma-aegne Armeenia''' viitab [[Suur-Armeenia]] osade valitsemisele [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] poolt 1. sajandist pKr [[Hilisantiikaeg|hilisantiikaja]] lõpuni. Kui ''[[Väike-Armeenia|Armenia Minor]]'' sai klientriigiks ja liidendati 1. sajandil pKr Rooma keisririiki, jäi Suur-Armeenia [[Armeenia kuningriik (antiikajal)|iseseisvaks kuningriigiks]] [[Aršakiidid]]e võimu all. Armeenia oli kogu selle aja vältel vaenukoht Rooma ja [[Partia]] ning sellele järgnenud [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] vahel ning ''casus belli'' mitmeks [[Rooma-Pärsia sõjad|Rooma-Pärsia sõjaks]]. Alles aastatel 114–118 suutis keiser [[Trajanus]] selle vallutada ja liidendada lühiealiseks [[Rooma provintsid|provintsiks]].
 
4. sajandi lõpul jaotati Armeenia Rooma ja Sassaniidide vahel, kes võtsid kontrolli Armeenia kuningriigi suurema osa üle ja kaotasid 5. sajandi keskpaigas kaotasid Armeenia monarhia. 6. ja 7. sajandil sai Armeeniast taas lahingupaik idaroomlaste ([[bütsants]]laste) ja Sassaniidide vahel, kuni mõlemad pooled said [[Araablaste Armeenia-vallutus|lüüa ja asendati]] 7. sajandi keskpaigas moslemite [[Kalifaat|kalifaadi]] poolt.
 
== Ajalugu ==
17. rida:
{{vaata|Rooma–Partia sõda (58–63)}}
 
[[Pilt:RomanEmpire 117.svg|thumb|350px|Lühiajaline Rooma Armeenia provints aastal 117 pKr, Mesopotaamia põhjaosa.]]
 
[[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] ittalaienemisegaitta laienemisega [[Mithridatese sõjad|Mithridatese sõdade]] ajal tehti [[Artašesiidide dünastia]] Armeenia kuningriik [[Pompeius]]e poolt aastal 66/65 eKr Rooma [[protektoraat|protektoraadiks]]. Järgmiseks 100 aastaks jäi Armeenia Rooma mõju alla. 1. sajandi keskpaiga poole pKr vaidlustas kasvav [[Partia]] mõju Rooma ülemvõimu, mis taastati [[Gnaeus Domitius Corbulo]] [[Rooma–Partia sõda (58–63)|kampaaniatega]].
 
See konflikt lõppes pärast [[Rhandeia lahing]]ut tegeliku patiseisuga ja ametliku kompromissiga: Partia [[Aršakiidid]]e prints võis nüüdsest istuda Armeenia troonil, kuid tema kandidatuuri pidi heaks kiitma Rooma keiser.
25. rida:
=== Rooma Armeenia provints (114–118 pKr) ===
 
[[Pilt:Caucasus 250 AD map de.png|350px|thumb|Armeenia kuningriik aastal 250 pKr, kui see oli Rooma keisririigi vasall]]
 
Aastal 114 liidendas keiser [[Trajanus]] Armeenia keisririigiga, tehes sellest täieliku Rooma provintsi.
31. rida:
Aastal 113 tungis Trajanus [[Partia]]sse, kuna ta tahtis taastada Armeenia vasallkuninga (mõned aastad varem langes Partia kontrolli alla). Aastal 114 marssis Trajanus [[Antiookia]]st [[Süüria (Rooma provints)|Süürias]] Armeeniasse ja vallutas pealinna [[Artashat]]i. Trajanus kukutas siis Armeenia kuninga [[Partamasiris (Armeenia)|Partamasirise]] ja käskis annekteerida Armeenia Rooma keisririigi uueks provintsiks.
 
Uus provints ulatus [[Kaspia meri|Kaspia mere]] kaldale ning külgnes põhjas [[Ibeeria kuningriik (antiikaegne)|Kaukaasia Ibeeria]] ja [[Kaukaasia Albaania|Albaaniaga]]ga, Rooma kahe vasallriigiga.
 
[[Pilt:Antoninus Pius Æ Sestertius 84001035.jpg|thumb|250px|Rooma münt aastast 141, keiser [[Antoninus Pius]] hoiab krooni Armeenia kuninga peas]]
 
Rooma Armeenia provintsi hallatihaldas koos [[Kapadookia]]ga Catilius Severus [[Claudiused|Claudiuste]] suguvõsast Catilius Severuse poolt.
 
Rooma [[senat]] andis sel puhul välja mündid, millel oli järgmine kiri: ''ARMENIA ET MESOPOTAMIA IN POTESTATEM P.R. REDACTAE'', kinnistades seega Armeenia seisundit uusima Rooma provintsina. Partia pretendendi [[Sanatrukes II (Partia)|Sanatrukese]] mäss suruti maha, kuigi hajus vastupanu jätkus ja Partia [[Vologases III (Partia)|Vologases III]] suutis kindlustada Kagu-Armeenia ala just enne Trajanuse surma augustis 117.
51. rida:
=== Ida-Rooma Armeenia ===
 
Aastal 363 sõlmiti [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] ja [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] riikide vahel leping, mis jagas Armeenia nende kahe vahel. Pärslased säilitasid suure osa Armeeniast ("Persarmenia"), samas kui roomlased said väikese osa Lääne-Armeeniast.
 
Veel üks leping järgnes millalgi 384. ja 390. aasta vahel, [[Acilisene rahu]] (tavaliselt umbes aastast 387), mis rajas kindla jaotusjoone, mis kulges punktist Karinist (varsti nimetati ümber [[Erzurum|Theodosiopoliseks]]) idas punkti [[Nisibis]]est Mesopotaamias edelas. Ala Ida-Rooma kontrolli all seega kasvas, kuid siiski jäi umbes 4/5 vanast Armeenia kuningriigist Pärsia võimu alla.
77. rida:
Piirkond oli pikaajalise sõjapidamise tulipunkt [[Bütsantsi–Sassaniidide sõda (602–628)|Bütsantsi–Sassaniidide sõjas (602–628)]]. Pärast [[Islami levik|moslemite vallutuste]] ja [[araablaste Armeenia-vallutus]]e algust jäid Bütsantsi kätte vaid Armeenia lääneosad, moodustades osa [[Armeniakon]]i [[Teema (haldusüksus)|teemast]]. Armeenias jäid seejärel domineerima araablased ning seda valitsesid Kalifaadi poolt määratud emiirid, samuti kohalikud vürstid.
 
Kalifaadi võimu hääbumise ja ääremaade eraldumisega autonoomseteks riigikestejksriigikesteks suutsid bütsantslased 10. sajandi alguses [[Ioannes Kourkouas]]e kampaaniate ajal taastada oma mõju Armeenia vürstkondade üle. 11. sajandi esimesel poolel, [[Basileios II]] ja tema järglaste ajal läks enamusenamik Armeeniast Bütsantsi otsese kontrolli alla, mis kestis kuni [[Manzikerti lahing]]uni aastal 1071, kui kogu Armeenia langes [[Seldžukkide riik|Seldžukkide]] kätte.
 
== Rooma kristlus ==
83. rida:
[[Pilt:Saint Bartholomew Monastery.jpg|thumb|[[Püha Bartolomeuse klooster]] apostli märtrisurma paigas ajaloolises Armeenias]]
 
[[Kristlus]]e mõju oli tunda 1. sajandil pärast Kristust: kristlust tutvustasid kõigepealt [[Apostel|apostlid]] [[Bartolomeus]] ja [[Taddeus]]. Seega on mõlemat pühakut[[pühak]]ut peetud [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kiriku]] [[kaitsepühak]]uks.
 
Apostel Bartolomeus olla öeldavasti hukatud Armeenia [[Albanopolis (Armeenia)|Albanopolises]]. Populaarse hagiograafia kohaselt apostlit piitsutati ja tal löödi pea maha. Teiste andmete kohaselt löödi ta risti tagurpidi (pea allapoole) nagu Püha [[Peetrus]]. Väidetavalt suri ta märtrisurma selle eest, et pööras Armeenia kuninga Polymiuse ristiusku. Raevunud monarhi pööramisest ja kartes Rooma tagasilööki, käskis kuningas Polymiuse vend, prints Astyages, Bartolomeust piinata ja hukata, millele Bartolomeus söakalt vastu pidas. Kuid puuduvad andmed ühestki Armeenia [[Aršakiidid]]e kuningast nimega Polymius. Praegused teadmised näitavad, et Bartolomeus suri tõenäolisemalt Indias Kalyanis, kus oli ametnik nimega Polymius.
91. rida:
[[Diocletianus]]e võidu tagajärjel Sassaniidide üle oli kogu Armeenia aastaks 299 taaskord Rooma vasallriik: Rooma kindlustas sel viisil laia kultuurilise mõjupiirkonna [[Anatoolia]]st idas, mis viis [[Süüria kristlus]]e laia levikuni [[Nisibis]]e keskusest 4. sajandi esimestel kümnenditel ja Armeenia võimaliku täieliku ristiusustamiseni.
 
Enne seda oli Armeenias domineeriv religioon [[zoroastrism]], (propageeritudmida propageeris Partia/Sassaniidide keisririigi poolt)keisririik, ja vähemal määral kohalik [[paganlus]]. Püha Gregorius ja tema poeg Aristaces olid edukad kõigi armeenlaste täielikus ristiusustamises 4. sajandi esimeses pooles, peamiselt pärast seda, kui Rooma keiser [[Constantinus Suur]] aastal 313 Rooma keisririigis [[Milano edikt|kristluse legaliseeris]].
 
[[Pilt:Etchmiadzin cathedral.jpg|right|thumb|[[Etšhmiadzini katedraal]] ]]
97. rida:
On hästi tunnustatud ajalooline fakt, et armeenlased olid esimene rahvas maailmas, kes ametlikult kristlusega liitus. Sellele pöördumisele järgnes 4. ja 5. sajandil kristluse institutsionaliseerimine ja armeniseerimine Armeenias. Tõepoolest, Gregorius Valgustajast sai Armeenia kirikuhierarhia korraldaja. Sellest ajast alates kutsutakse Armeenia kiriku pead ''katoolikoseks''.
 
Püha Gregorius valis katoolikose asupaigaks Armeenia pealinna [[Vagharšapat]]i (Etšhmiadzin) ja ehitas aastatel 301-303 sinna [[Etšhmiadzini katedraal]]i võlvitud basiilikana (Rooma Armeenia kuberner [[Vahan Mamikonian]] käskis aastal 480 lagunenud basiilika asendada uue ristisurmaRistisurma kirikuga, mis seisab endiselt tänapäeva [[Armeenia]]s).
 
Pidevad muutused, mis iseloomustasid Armeenia poliitilisi tegevuspaiku järgmistel sajanditel, panid poliitilise võimu liikuma turvalisematesse paikadesse, mis olid sageli seotud [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigiga]]. KirikukeskusKiriklik keskus liikus ka erinevatesse paikadesse koos poliitilise võimuga, lõpetades Bütsantsi [[Kiliikia]]s 13. sajandil.
 
== Vaata ka ==