Von Braun asus [[1930]]. aastal õppima [[Berliini Tehnikaülikool|Berliini Tehnikakõrgkool]]i, hiljem juba sõjaväe rahaga [[Berliini Humboldti Ülikool|Friedrich Wilhelmi Ülikool]]i. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni [[Aggregat 4|Aggregat]]-seeria rakettidega. Juba kahekümnendates eluaastates sai temast [[Nõukogude Liit:en:Peenemünde|Peenemünde]] uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli [[:de:Aggregat_5|A-5]] väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse rohkem nime V2 all, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka [[:en:Wasserfall|õhutõrjerakett Wasserfall]] ja esimene rakett [[:en:V-1_flying_bomb|V1]]. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud [[SS]]-iga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes [[major]]i auastme. Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast [[USA]] vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, et takistada väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, [[NSVL|NSV Liidus]] kui ka [[Prantsusmaa]]l.
