Wernher von Braun: erinevus redaktsioonide vahel

Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2|V2 (Aggregat-4]]), mis jõudis detsembris 1944 esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100&nbsp;km). V2 maksimaalne tõusukõrgus oli 189 km. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega Austria piiril ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga [[:en:Operation_Paperclip|Operation Paperclip]] raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. 4.oktoobril 1957 saatis kõigi üllatuseks [[Nõukogude Liit|NSVL]] orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]]. USA- s valiti vastuseks [[:en:Project_Vanguard|Project Vanguard]], aga see ebaõnnestus 6. detsembril 1957, rakett [[Vanguard TV3|Vanguard TV-3]] plahvatas õhkutõusul, jõudes tõusta 1,2 m. [[Dwight Eisenhower]] andis korralduse kaasta USA esimese Maa tehiskaaslase lähetamise projekti [[Werner von Braun]], lõpuks täitus ta lapsepõlveunistus kosmose vallutamisest. Seni oli Werhner von Braun hõivatud ainult militaarsete projektidega.Tema töö tulemusena valmis kiiresti rakett [[Explorer 1]] (kuna ta oli võimalusi kasutades arendanud salaja iseseisvalt kosmoseraketti ja joonised olid olemas) ja jõudis 31. jaanuaril 1958 orbiidile esimene USA tehiskaaslane. Dwight Eisehower oli väga rahul ja Wernher vo Braun paluti juhtima [[:en:Marshall_Space_Flight_Center|Marshall Space Flight Center´]]<nowiki/>it, milline oli NASA eellane. Edu jätkus ja 16. juulil 1969 startinud kanderaketiga [[Apollo 11]]-[[Saturn V]] käisid esimesed inimesed (38-aastased [[Neil Armstrong]] ja [[Michael Collins]] ning 39-aastane [[Buzz Aldrin|Edwin Aldrin]]) teisel taevakehal ehk Maa kaaslasel [[Kuu]]<nowiki/>l.

Von Braun asus [[1930]]. aastal õppima [[Berliini Tehnikaülikool|Berliini Tehnikakõrgkool]]i, hiljem juba sõjaväe rahaga [[Berliini Humboldti Ülikool|Friedrich Wilhelmi Ülikool]]i. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni [[Aggregat 4|Aggregat]]-seeria rakettidega. Juba kahekümnendates eluaastates sai temast [[Peenemünde]] uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli A-5 väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse rohkem nime V2 all, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka [[õhutõrjerakett]] [[Wasserfall]] ja esimene tiibraktt [[V1]]. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud [[SS]]-iga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes [[major]]i auastme. Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast [[USA]] vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, et takistada väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, [[NSVL|NSV Liidus]] kui ka [[Prantsusmaa]]l.