Vikipeedia

Vana-Pebalgi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P pisitoimetamine
11. rida:
| raamita=jah
}}
[[FilePilt:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 01.JPG|thumbpisi|Vaade kastelli väliskaitsemüürile läänest 2013 septembris.]]
[[FilePilt:LVA Vecpiebalgas pagasts COA.png|right|100px|Vana-Pebalgi vapp]]
 
'''Vana-Pebalgi piiskopilinnus'''<ref name="sekBt" /> (saksa ''Pebalg'', ''Alt-Pebalg'', läti Vecpiebalga – "vana Balga äärne") oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[Lätlased|lätlaste]] aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus [[Rauna linnusepiirkond]]a ja mis paikneb [[Läti]]s, [[Vidzeme]]s, [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] (Vecpiebalgas novads), [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] (Vecpiebalgas pagasts, Vana-Pebalgi vald)<ref name="MSXJg" />, Vana-Pebalgi luteri kirikust 300 &nbsp;m lõunas Balga oja (''Bach Bresse'')<ref name="e4o2B" /> lähedal.<ref name="WjXgr" /> Muinasajal kuulus piirkond [[Tālava]] [[maakond|maakonna]] lõunaossa ja [[Autine]] [[linnusepiirkond|linnusepiirkonna]] põhjapiiri lähedale. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Võnnu kreis|Võnnu maakonna]] [[Vana-Pebalgi kihelkond|Vana-Pebalgi kihelkonnas]]<ref name="HYZ4i" /> (''Kirchspiel Alt-Pebalg'').
 
[[FilePilt:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 04.JPG|thumbpisi|Vaade linnusekünkale loodest. Põhja poolt piki läänekülge jookseb linnuseni ka juurdepääsutee.]]
 
Paikkond asub kõrgustikul umbes 200 &nbsp;m üle merepinna, väga künklikus ümbruskonnas. Lähedalasuvast Alaukstse järvest algab Koiva jõgi.
 
==Nimekujud==
 
[[FilePilt:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 02.JPG|thumbpisi|Vaade kastelli nurgale ja lõunamüürile edelast üle vallikraavi. September 2013.]]
 
XIV sajandil
32. rida:
==Ajalugu==
===Linnus esmamainimisest Liivi sõjani===
[[FilePilt:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 03.JPG|thumbpisi|Vaade läänemüürile edelast 2013 septembris. Vallikraavis on küttepuid tehtud.]]
 
[[1318]]. aastal mainitakse Pebalgi nime esmakordselt, kui feodaalide omavaheliste arveteklaarimist käigus hõivas paiga [[Liivi Ordu]].<ref name="jKVnX" />
44. rida:
[[1479]] okupeeris linnuse Liivi Ordu.<ref name="tyhRO" />
 
[[1481]] röövisid linnust venelased.
 
[[1483]] saabus Leedust 70 ratsaniku saatel Riiga uus peapiiskop Stephan Grube. Käis kodusõda Riia linna ja Liivi Ordu vahel. Riialased, saanud peapiiskopi saabumisest uut innustust liikusid Koknesesse, kus liitusid riialase Berensi abijõududega ja läksid ordumaadele rüüsteretkele. Nad tungisid Zaube (''Jürgensburg''), Skujene (''Schujen'') ja Vana – Pebalgi (''Alt – Pebalg'') linnustesse, lõhkusid neid ja panid need põlema.<ref name="qKVuK" />
 
[[FilePilt:Vecpiebalgas pilsdrupas castle's ruins (1).jpg|thumbpisi|Lõunapoolse kaitsemüüri väliskülg 2012 a. augustis.]]
 
[[1530]] mainitakse uuesti peapiiskoplikku linnust, mis on üks seitsmest koadjuutor [[Wilhelm von Brandenburg]]ile lauamõisaks (''Tafelgut'' – elatismõis) antuist.
56. rida:
[[1556]], pärast 24. juunit alistus linnus Vana-Liivimaa [[koadjuutorivaenus]]e käigus tõenäoliselt vastupanuta Liivi Ordu vägedele.<ref name="4Oo6Q" />
 
[[FilePilt:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 06.JPG|thumbpisi|Linnuse põhjakülg.]]
 
===Linnus Liivi sõjast Põhjasõjani===
 
[[FilePilt:BM01244Am.jpg|thumbpisi|Alumisel pildil on kujutis Vana – Pebalgi linnuse varemetest 1772 a. Brotze.]]
 
[[1559]]. aasta veebruari lõpus tulid vene väed Liivimaa sõjakäigul olles röövides ja põletades Tsässviina ([[Cesvaine]]) poolt ja jõudsid Vana-Pebalgi alla. Kolm korda nõudsid venelased linnuse alistumist, kuid pealik Peter Bruns ei andnud alla.<ref name="rXP06" />
 
[[1558]]–[[1587]] on Pebalgi härrana mainitud [[Hildebrandt Stael von Holstein]]i, kes võitles [[Ivan IV]] ehk Ivan Groznõi vägede vastu, langes venelaste kätte vangi ja viidi Moskvasse, kuid pääses sealt seitsme aasta pärast siiski tulema ja peatselt pärast naasmist suri.<ref name="QINlN" />
 
[[1577]] juuli ja augustikuu jooksul vallutasid ja purustasid vene väed Ivan IV juhtimisel enamiku Vana-Liivimaa keskmaa linnustest, sealhulgas ka Vana-Pebalgi.<ref name="OpXYr" /> Oletatakse, et tsaari suurtükid tulistasid linnust lähedalasuvalt 10 &nbsp;m kõrguselt lätlaste vanalt linnamäelt Griškaskalnsilt.
 
[[1582]] – [[1585]] oli poolakas Maciej Dembiński ka Pebalgi piirkonna staarostiks. 1585 annetas Poola kuningas Vana – Pebalgi talle pärusvalduseks.<ref name="Bd4d4" />
 
[[1593]] tekkis juba keskajal olemasolnud Vana-Pebalgi piiskopimõisast (''Alt-Pebalg'' või ''Orishof'') 20 &nbsp;km kirde poole Uue-Pebalgi mõis (''Neu-Pebalg''). Neid valdasid edaspidi alati ühed ja samad omanikud ja algselt kuulusid need ühe Pebalgi kihelkonna alla.
 
[[1599]] aasta kohta on kinnitatud, et Pebalgi mõisad ja linnus kuulusid Pärnu vojevoodile [[Mathias Dembinsky]]le (Maciej Dembiński).
87. rida:
 
===Linnus Põhjasõjast tänapäevani===
[[FilePilt:Vecpiebalgas pilsdrupas castle's ruins (2).jpg|thumbpisi|Vaade lõunapoolsele väliskaitsemüürile edelast.]]
 
[[1711]] käskis tsaar [[Peeter I]] mõisad üle anda feldmarssal krahv [[Boriss Šeremetev|Šeremetjevile]], hiljem pärisid need lesk ja lapsed. Ilmselt sellal hakati linnusevaremetest murdma maakive kiriku ja uue mõisahoone ehitamiseks. Šeremetjevite perekonna valdusse jäi piirkond kuni [[Oktoobrirevolutsioon]]ini Venemaal.<ref name="tyhRO" />
97. rida:
==Ehitus==
 
[[FilePilt:BM07066Am.jpg|thumbpisi|Vaade Vana – Pebalgi piiskopilinnusele ja kirikule. 1797, Brotze.]]
[[FilePilt:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 07.JPG|thumbpisi|Üle põhjakülje müüri paistab lõunapoolse kaitsemüüri sisesein.]]
 
Ehitusstiililt kujutas linnus endast vaba laagerkastelli ja otstarbe järgi oli see piiskopi majanduslinnus.<ref name="apHTh" /> Pealinnusest Raunast jäi Vana-Pebalgi otsejoones 33 &nbsp;km (4,5 miili) kaugusele lõunakagusse.
 
Linnus oli täisnurkse nelinurga kujuline, kusjuures kastelli küljed asetsesid peaaegu põhiilmakaarte suunas (veidi vasakule kaldu)<ref name="PCl1g" />. Hoonetiivad asetsesid väliskaitsemüüri lõuna- ja idakülgedel ja olid vähemalt osaliselt palksõrestikehitised (vahvärk, ''Fachwerkbauten''). Tornilaadse ehitisega varustatud sissekäik asetses idatiiva keskel. Majanduslinnust iseloomustas ruumikas õu ja hoonete vaba planeering.<ref name="esRxN" />
 
Linnus pidi olema olnud üpriski tugevalt välja ehitatud, kuna pidas Liivi sõja ajal edukalt vastu mitmetelegi piiramistele.<ref name="IdS6D" />
 
Läänepoolse müüri pikkuseks oli 57 &nbsp;m, lõunapoolsel 49 &nbsp;m, hoonetiibade laius oli umbes 8 meetrit. Linnust ümbritsevad vallikraavid olid ühendatud kõrvalvoolava Balga ojaga.<ref name="j1DMt" />
 
Mõnede läti uurijate arvates asetses linnusest põhja pool veel peaväravatega eeslinnus.<ref name="jKVnX" />
 
[[FilePilt:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 05.JPG|thumbpisi|Linnuse läänekülje madaldunud ja umbekasvanud vallikraav.]]
 
==Praegune seisukord==
118. rida:
==Muistendid==
 
Viimane peapiiskop, Brandenburgi markkrahv Wilhelm, kes polevat olnud pühitsetud preestriks ja elanud ilmalikku elu, andunud joomingutele, tantsudele ja muudele lõbustustele. Kord õhtul, päikeseloojangu ajal pidanud ta jälle oma aadlike ja õukondlastega Vana – Pebalgi lossis pidu ja juhtinud purjakil olles koos Ungurpilsi linnuseprouaga tantsurida, millele järgnenud 20 paari tantsulisi. Äkki olnud kõrvalasuval lätlaste vanal [[Piebalga linnamägi|linnamäel]] näha samasugune pidu, samasuguste isikute, rõivaste ja muusikaga. Kui markkrahv seda lossiaknast näeb, siis arvab ta, et kurat teda pattude pärast kiusab. Peale esimest ehmatust käsib aga närvide rahustuseks pidu jätkata.<ref name="37lsL" />
 
==Viited==
124. rida:
<ref name="sekBt">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=Piebalga&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB]</ref>
<ref name="MSXJg">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610626&centery=6325510&zoom=5&layer=map&ls=o, Läti kaart]</ref>
<ref name="e4o2B">[http://books.google.ee/books?id=duxCAAAAcAAJ&pg=PA175&lpg=PA175&dq=Kirchspiel+Serben&source=bl&ots=yodUi5XdQr&sig=vS7lISg0dTzQvg8PNorTlRkHXXc&hl=et&sa=X&ei=oYyoUpCRNsi6kQf144CQCQ&ved=0CE4Q6AEwBw#v=onepage&q=Kirchspiel%20Serben&f=false, Büsching Erdbeschreibung, lk. 173]</ref>
<ref name="WjXgr">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610406&centery=6325186&zoom=1&layer=map&ls=o, Vana – Pebalgi kaart]</ref>
<ref name="HYZ4i">Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief – und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1798, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wendenshce Kreis, No. II</ref>
<ref name="j1DMt">[http://www.travelzone.lv/latvija/pils/piebalga/index.php Travelzone]</ref>
<ref name="jKVnX">Ka'rlis Ve'tra “Vidzemes"Vidzemes augstiene”augstiene" R., Latvijas valsts izdevnieci'ba, 1957</ref>
<ref name="BzpN5">[http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Pebalg&f=false lk. 202, Hagemeisters Geschichte]</ref>
<ref name="I4JNv">[http://www.vietas.lv/objekts/vecpiebalgas_pilsdrupas/, Vietas]</ref>
<ref name="bfz79">J. Vaivods “Katol"Katol,u bazni'cas ve'sture Latvija'”" R., Ri'gas Metropolijas ku'rija, 1994</ref>
<ref name="tyhRO">[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=9146&prop_id=256, Läti linnused ja mõisad]</ref>
<ref name="qKVuK">[http://www.castle.lv/latvija/zaube.html Rimša castle]</ref>
<ref name="0M5BQ">[http://books.google.ee/books?id=xBlBAAAAcAAJ&pg=PA530&dq=Kirchspiel+Sesswegen&hl=en&sa=X&ei=Q2C7Ut7JF-qv7Aak0IHoAg&ved=0CDwQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Alt%20-%20Pebalg&f=false, lk. 536, Materialen zur Kirchengeschichte, E. H. von Busch]</ref>
<ref name="4Oo6Q">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 21, ISBN 5-460-00216-8</ref>
<ref name="rXP06">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 77</ref>
<ref name="QINlN">[http://www.stael-von-holstein.de/Stammbaum%201.htm, Stael von Holstein, Stammbaum]</ref>
<ref name="OpXYr">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 241</ref>
<ref name="Bd4d4">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 387, ISBN 978-9985-876-83-1</ref>
<ref name="1EFSR">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 283, ISBN 978-9985-876-83-1</ref>
<ref name="Zdn9t">[http://www.vashaktiv.ru/texts/n/nienshtedt1.php, Nyenstadti kroonika, II pt.]</ref>
<ref name="xeW8a">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 253</ref>
<ref name="apHTh">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 252 – 253</ref>
<ref name="PCl1g">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610501&centery=6325034&zoom=0&layer=orto&ls=c, Fotokujutis]</ref>
<ref name="esRxN">VA, Livl. Ritterschaftsarchiv, Inventarium des Alten Schlosses Pebalg, 29. Okt. 1688</ref>
<ref name="IdS6D">Lõwis of Menar, Burgenlexikon 90</ref>
<ref name="37lsL">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 197</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Pebalgi_piiskopilinnus"