Teatrikriitika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Teatrikriitika''' on [[lavastus]]t tutvustav, seda kui tervikut analüüsiv, selle erinevaid komponente ja kokkukõla hindav, sotsiaal-pedagoogiline ja sotsialiseeruvat funktsiooni omav, etenduse häid ning halbu külgi esile toov kriitika.<ref name="mzBjS" />

 

 

== Kriitika funktsioonid ==

Teatrikriitika on teoreetilisel tasandil reeglite kogum, kuidas teatri kohta arvamust avaldada.<ref name="YCfMp" /> On individuaalne, millistest aspektidest kriitik soovib kirjutada. Tähelepanu tuleks keskenduda neile osadele, mida peetakse kõige olulisemaks. Tähtis ei ole mitte anda lai ja põhjalik ülevaade lavastuse elementidest (iga näitleja esitus, iga kostüümimuutus, iga stseen jne) vaid arenda välja mõned läbimõeldud detailidega võtmeideed.<ref name="zFbrn" />

 

* '''Mille kohta lavastus oli?'''

** Kuidas püsivad koos lavastuse elemendid (lavaliste süsteemide seosed)?

** Mis lugu jutustatakse? Kas lavastus räägib sama mis tekst?

** Millised on teksti mitmetimõistetavused, milliseid lahendusi lavastus pakub?

** Tõlke eripära (kui on tegu tõlkega). Tõlge, adaptatsioon, ümberkirjutus või originaaltekst?

** Milline osakaal on lavastuses draamatekstil?

** Teksti ja pildilisuse, kuuldava ja nähtava suhe.

** Näitlejate välimuse kirjeldus (kehaplastika, miimika, grimm); muutused välimuses. (Hääl: omadused, mõju, suhe lavakõne ja lauluga)

** Tegelase loomine; näitleja/roll.

** Näitleja ja trupi suhe: ümberpaiknemised, suhted tervikuga, trajektoorid.

** Teksti ja keha suhe.

* '''Milline oli lavastuse [[stsenograafia]]'''?

** Ruumitüübid: linnaruum, arhitektuuriline ruum, lavaruum, žestide ruum jm.

** Publikuruumi ja mänguruumi suhe.

** Ruumi struktureerimise printsiibid: lava ja lavavälise ruumi suhe; näidatava ja varjatu vahekord;

* '''Millised olid valgustus, [[Rekvisiit|rekvisiidid]], kostüümid ([[grimm]])?'''

* '''Mis olid lavastuse nõrgad kohad ja kui palju need pidurdasid/rikkusid lavastust?'''

=== Hea teatrikriitik: ===

 

* julgeb omada seisukohta;<ref name="zFbrn" />

* ei ole õel;<ref name="B5eCg" />

* toob välja nii lavastuse tugevad kui ka nõrgad küljed;<ref name="zFbrn" />

* tunneb arvustatava lavastuse tausta ([[lavastaja]], näitlejad, teatriteksti autor jne).<ref name="B5eCg" />

Teatrikriitika toimetaja ülesanded on kontrollida fakte, viia tekst vastavusse väljaande vaadetega, vajadusel kärpida, keeleline korrektuur, ehitada valikute ja suundade vahele tasakaal ka siis, kui eelistused on selgelt väljendatud. On vaja selget, äratuntavat ja sõnastatavat teatrikriitikat ilmutava toimetuse positsiooni. Sellele positsioonile peaks vastama autorile suunatud ootused ja orienteeritus.<ref name="7oUXn" />

== Eestis teatrikriitikat avaldavaid väljaandeid ==

 

 

'''[[Teater. Muusika. Kino]]''' – kuukiri, mille pea- ja teatritoimetaja on [[Madis Kolk]]. TMK avaldamistsükkel on pikk, mistõttu ilmuvad arvustused teatud ajalise nihkega. TMK formaat võimaldab avaldada kõige pikemaid ja sisukamaid teatriteemalisi artikleid. Ilmub arvustusi, esseesid, intervjuusid, festivalide ülevaateid.

 

 

'''[[Sirp (ajaleht)|Sirp]]''' – Eesti suurim kultuurileht, mis ilmub igal reedel. Teatritoimetajaks on [[Tambet Kaugema]]. Sirp võimaldab kirjutada pikemalt kui päevalehtedes, mistõttu on sealsed arvustused ka põhjalikumad ja esseelikumad kui päevalehtedes. Ilmub ka festivaliülevaateid, intervjuusid ja kommentaare. Sirp on ka peamine väljaanne, kus kirjutatakse teatripoliitilistel ja metakriitilistel teemadel.

 

 

'''[[Eesti Päevaleht]]''' – kultuuritoimetaja [[Mari Peegel]].

==Kriitika suundumused Eestis==

* Kriitikud, kes ei lahmi kunagi ning suhtuvad teatrisse armastuse ja lugupidamisega. Nad tunnevad Eesti näitlejate ja lavastajate arengulugu ning eelkõige on nende tugevuseks rollianalüüsid, kuid ka lavastuste süvaanalüüsid. Nende kriitika on põhjendatud, pedagoogiline ning üldiselt võtavad nad sõna ainult siis, kui neil midagi öelda on. Sellesse kategooriasse kuuluvad ennekõike vanemad teatriteadlased nagu [[Reet Neimar]], [[Ivika Sillar]] ja [[Lea Tormis]], kuid ka praegu pidevalt kirjutav [[Pille-Riin Purje]].<ref name=":0" />

* Päevalehtedesse kirjutajad põimivad oma arvustustes tavaliselt etenduse kirjeldust ja analüüsi, vahendades seda potentsiaalsele publikule. Eesmärgiks anda lugejale piiratud mahule vaatamata piisavalt infot, et nad saaksid otsustada, kas lavastust tasub vaadata. Nende arvustused on konkreetsed ja otseütlevad. Selliseks kriitikuks on Postimehe põhiarvustaja Heili Sibrits, kes vahendab arvustustes ka isiklikke tundeid.<ref name="01tID" /> Ka Kadi Herkül, kes kirjutab peamiselt ERRi kultuuriportaali, on seda tüüpi, ehkki temale iseloomulikuks jooneks on just kriitilisus ning alati lavastuse probleemkohtade väljatoomine.

* Kriitikuid, kelle kirjutised lähenevad lavastustele läbi ühiskonna ja teatri mudeldamise. Nad on tugeva mõtlemistaustaga kodanikud, kes ei häbene meie konnatiiklusele tähelepanu juhtida.<ref name=":0" /> Sellist tüüpi kriitikud on [[Alvar Loog]], [[Valle-Sten Maiste]], [[Andrus Laansalu]].

* Uuskonservatiivsed kriitikud, kes kirjutavad eelkõige lavastajakeskset kontseptuaalset kriitikat, mis mängib konkreetse lavastuse erinevate mõistmistasandite ja –võimalustega, neid lahti kirjutades ja edasi arendades. Selline kriitika on kirjeldav ja kontseptuaalne üheaegselt ning asetab lavastuse konkreetsesse taustsüsteemi. Sellise nägemisviisi esindajaks on näiteks Madis Kolk.<ref name=":0" />

 

===Iseloomustavat metakriitikat===

* 1999: "Teatrikriitika ei ole tõsiseltvõetav asi, vähemalt siin mitte." ([[Andrus Laansalu]], Sirp 29.01.1999) <ref>[[Luule Epner]] [http://www.sirp.ee/archive/1999/26.03.99/Teater/teater1-3.html "Eesti teatrikriitika 1998"] Sirp, 26. märts 1999 (vaadatud 18.03.2018)</ref>

 

Iga lavastusega käib kaasas kava. Kavaleht võib olla lavastuse kontseptuaalne osa või sisaldada vajalikku konteksti laval toimuva mõistmiseks. Tihti moodustab kavaleht lavastusega terviku, kasuta seda oma arvustuse loomisel.

 

 

==== Vaatajale ====

== Viited ==

{{viited|allikad=

<ref name="mzBjS">Laks, Tiiu 2006. Teatrikriitika – kas proosa või ajakirjanduslik žanr? – Teatrielu 2006. Eesti Teatriliit.</ref>

<ref name="MJ90r">Karulin, Ott 2012. Liftikriitika – paratamatus või mitte? – Sirp, 27.09.</ref>

<ref name="YCfMp">Luuk, Erkki 2001. Teatrikriitikast. Ilma haamri ja milletagi. – Sirp, 1.06.</ref>