Otepää lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
24. rida:
 
==Linnuse piiramine==
Henriku kroonika teatel kogusid Novgorodi [[possaadnik]] [[Tverdislav Mihhalkovitš]] ja Pihkva vürst Vladimir Otepää ründamiseks suure väe, millega nende kutsel liitusid ka saarlased, harjulased ja seni Riiale allunud sakalased.<ref name=HLKXX7>HLK, XX 7, kommentaar 13, lk 175–177</ref> Kroonika tõstab eestlaste hulgas esile saarlasi ja mimelmitmel korral ka samastab eestlasi saarlastega, kel [[Sulev Vahtre]] hinnangul oli juba varasemast sõlmitud liit Pihkva-Novgorodiga, eriti arvestades seda, et Saaremaalt väe kogumine ja kohaletulek võttis aega. <ref name=Vahtre117>Sulev Vahtre 1990, lk 117</ref> [[Ain Mäesalu]] arvates võisid saarlased olla isegi koostööleppe ja sõjakäigu initsiaatoriteks.<ref name=Mäesalu2005>Ain Mäesalu 2005</ref><ref name=Mäesalu2017>Ain Mäesalu 2017</ref> [[Marika Mägi]] meelest aga kroonika saarlasi sõltumatu ja kuigi aktiivse jõuna ei kirjelda ning retke algatajad olid venelased. Ta pakub välja, et saarlaste sõjasalk tegutses võib-olla Pihkva vürsti teenistuses.<ref>Marika Mägi 2011, lk 324</ref> Samas Vene kroonikad koostööd eestlastega üldse ei maini.<ref name=Vahtre118>Sulev Vahtre 1990, lk 118</ref>
 
Henriku Liivimaa kroonika järgi peaaegu 20 000 mehest ([[Friedrich Benninghoven]] pole seda väga suureks liialduseks pidanud)<ref name=Vahtre117 /> koosnenud vägi liikus Otepää alla ja piiras linnuse sisse.<ref name=HLKXX7 /> Kaitsjaid võis Mäesalu hinnangul olla tuhatkond.<ref name=Mäesalu2005 /> Piirajad rüüstasid ümbruskonda ja viskasid tapetute kehad linnamäe jalamil olevasse vette, et sealt joogivett võtta ei saaks.<ref name=Vahtre117 /><ref name=HLKXX7 /> Ain Mäesalu arvates oli tegu pealinnusest lääne pool asunud allikaterikka lohuga, kust voolas välja oja, mis kulges piki eeslinnuse jalamit ja suubus [[Alevijärv]]e.<ref name=Mäesalu2017 /> Linnust üritati korduvalt tormijooksuga vallutada, kuid löödi iga kord sakslaste ja ugalaste poolt kaotustega tagasi. Palju piirajaid langes linnuse kaitsjate ammunooltest, seesolijad said omakorda kannatada venelaste vibuküttide läbi. Sakalased tegid samal ajal rüüsteretke [[Ümera (ajalooline piirkond)|Ümerale]].<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 117–119</ref><ref>HLK, XX 7, kommentaar 13, lk 175–177</ref>