Redaktsioon: 28. august 2019, kell 15:35 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. august 2019, kell 15:46 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust P →‎Fonoloogia aspekt Uuem muudatus →
12. rida: == Fonoloogia aspekt == Arbitaarne/ikooniline ehk motiveeritud viibe (kireem) – arbitraarne viibe on seotud sotsiaalse kokkuleppega, tavaliselt ei saada kohe aru, kuidas on viibe tekkinud. Ikoonilisuse puhul on teisiti, ikoonilised viiped võivad tulla näiteks, kas tegevusest, joonisest või kujust.<ref>{{Netiviide\|Autor=Vahur Laiapea\|URL=http://www.ead.ee/orb.aw/class%3Dfile/action%3Dpreview/id%3D372484/laiapeavahur_MA_too.pdf\|Pealkiri=Tähendusi viipekeelest\|Väljaanne=Tartu Ülikooli kirjastus\|Aeg=2006\|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Näiteks: MAJA viibe. Eesti viipekeelne viibe ~~“MAJA”on~~“MAJA” on tekkinud katuse kuju järgi ja viipe “JOOKSMA” aluseks on tegevus. Arbitaarsed viiped ei ole tähistatava kuju ega muu visuaalsega seotud, näiteks viibe “DIREKTOR”, sellel viipel puudub üldse kontekstiga seos. Viibe on tekkinud sellepärast, et lapsed nägid direktorit, kellel olid võtmed alati taskus. Viiped leiab siit: <nowiki>http://www.eki.ee/dict/viipekeel/</nowiki>. 1960. aastal lõi Stokoe SignWriting süsteemi, mis baseerub ameerika viibete fonoloogia kirja panemisel. SignWriting ei käsitle vaid mittemanuaalseid märke, vaid ka viipeid puudutavaid aspekte, näiteks käevormi, liigutust ja peopesa orientatsiooni. Samuti lõi Holland oma süsteemi hollandi viipekeele kirja panemiseks. Hollandi viipekeele kirjasüsteem ja SignWriting (ameerika viipekeelel baseeruv) süsteem on erinevad. <ref>{{Raamatuviide\|autor=Eleni Orfanidou, Bencie Woll, Gary Morgan\|pealkiri=Research Methods in Sign Language Studies: A Practical Studies.\|aasta=2015\|koht=Oxford\|kirjastus=John Wiley & Sons, Inc.\|lehekülg=77}}</ref> On oluline märkida, et ka eesti viipekeelel on oma kirjasüsteem ehk transkriptsioonisüsteem. See süsteem põhineb SignWriting ehk Stokoe loodud süsteemil.<ref name=":3">{{Netiviide\|Autor=Monika Trükmann, Reigina Toom, Liivi Holman\|URL=http://ead.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=374122/hollman_transkripts_ery.pdf\|Pealkiri=Eesti viipekeele transkriptsioonist\|Väljaanne=Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2, 285–302\|Aeg=2006\|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> William C. Stokoe uuris ameerika viipekeelt keeleteaduslikust vaatenurgast. Tõi ameerika viipekeele esmakordselt keeleteaduse huviorbiiti.<ref name=":3" /> Kireem – Stokoe võttis viipe väikseimate tähendust mittekandvate ühikute tähistamiseks kasutusele sõna kireem (kreeka ~~χέρι~~χείρ ''~~cheri~~cheir'' 'käsi') ja nimetas viibete struktuuri ja organiseeritust uuriva teadusharu kiroloogiaks.<ref name=":0" /> ==Eesti viipekeele õpetamine==

Eesti viipekeel: erinevus redaktsioonide vahel