Londoni Kuninglik Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P ALLEA on lühend, nagu nt ÜRO.
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P Keeleparandused ja kaks stiiliparandust.
16. rida:
Kuninglik selts sai alguse nn nähtamatust kolledžist või kolleegiumist (''invisible college''), mille raames [[natuurfilosoofia|natuurfilosoofid]] (tänapäevases mõistes loodusteadlased ja filosoofid) [[1640. aastad|1640. aastate]] Inglismaal koos käisid. Nähtamatus kolledžis arutati uut filosoofiat, mille eesmärk oli edendada teadmisi loodusest [[Vaatlus|vaatlus]]te ja [[Eksperiment|eksperiment]]ide abil; tänapäeval nimetatakse seda [[teadus]]eks.<ref name="history" />
 
Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut, ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, Sir [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.<ref name="history" />
 
Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene eksperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki selts jäi algselt nimeta, ilmus nimi ''The Royal Society'' trükis esimest korda 1661. aastal ja teises kuninglikus põhikirjas (''Royal Charter'') 1663. aastal nimetati see loodusteadmiste parandamise nimel tegutsevaks Londoni kuninglikuks seltsiks (''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge''').<ref name="history" />
 
Peavarju leidis kuninglik selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis selts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas kuninglik selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" />
32. rida:
Järgmise sajandi jooksul kasvas seltsi töökoormus ja töötajaskond kiiresti ning senised ruumid jäid kitsaks. Seepärast kolis selts [[1967]]. aastal selle praegusse asupaika Carlton House Terrace'il. Tolleks ajaks oli seltsil üle 140 palgalise töötaja, kes edendasid kuningliku seltsi tegevust sõltumatu teaduste akadeemia, õpetatud seltsi ja teaduse rahastajana.<ref name="history" />
 
2010. aastal omandas selts Chicheley Halli [[Buckinghamshire]]'is. Hoonesse rajati Kavli Kuningliku Seltsi Rahvusvaheline Keskus (Kavli Royal Society International Centre), miskus onkorraldatakse soliidnemuu kohthulgas Londonist väljaspool korraldatavaikska rahvusvahelise tähtsusega teaduskonverentsideksteaduskonverentse.<ref name="history" />
 
== Kirjastustegevus ==
45. rida:
*''[[Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society]]''
 
''Philosophical Transactions'' on maailma vanim ja kõige kauem välja antud [[teadusajakiri]], mille esmakordselt avaldas märtsis [[1665]] seltsi esimene sekretär [[Henry Oldenburg]]. Tänapäeval avaldab see teemanumbreid ning jaguneb kaheks: A-seeria tegeleb matemaatika ja füüsikateadustega,<ref name="d2cpr" />, B-seeria bioloogiateadustega.<ref name="Cne9u" />
 
==Tunnustused==
54. rida:
 
==Teised kuninglikud seltsid==
Peale Londoni on analoogsedanaloogseid kuninglikudkuninglikke seltsidseltse hiljem asutatud ka Edinburghis, Uus-Meremaal, Kanadas, Iirimaal, Rootsis jm.
 
==Viited==