Mukdeni lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Lisasin Lahingu kulgu, eellugu |
||
36. rida:
| kaotused3 =
| märkused = [[Mukdeni lahing]] – [[Port Artur]] – [[Tsushima lahing]]
}}'''Mukdeni lahing''' oli [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] suurim lahing. Mukdeni lahing oli üks suuremaid maismaa lahinguid enne esimest maailmasõda ja oli otsustav lahing Vene-Jaapani sõjas. Lahing peeti Mukdeni (praegu [[Shenyang]]) lähistel [[19. veebruar]]ist [[10. märts]]ini [[1905]] [[Jaapan]]i ja [[Venemaa|Vene]] vägede vahel. Mukden on tänapäeval tuntud kui Shenyang (Liaoningi provintsi pealinn Hiinas)
▲'''Mukdeni lahing''' oli [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] suurim lahing. Mukdeni lahing oli üks suuremaid maismaa lahinguid enne esimest maailmasõda ja oli otsustav lahing Vene-Jaapani sõjas. Lahing peeti Mukdeni (praegu [[Shenyang]]) lähistel [[19. veebruar]]ist [[10. märts]]ini [[1905]] [[Jaapan]]i ja [[Venemaa|Vene]] vägede vahel. Mukden on tänapäeval tuntud kui Shenyang (Liaoningi provintsi pealinn Hiinas)
Jaapani väe (271 000 meest, 1062 suurtükki, 200 kulipildujat, ülemjuhataja marssal I. Oyama) 3. armee andis algul 140 km pikkusel rindel paikneva Vene väe (293 000 meest, 1465 suurtükki, 56 kuulipildujat, ülemjuhataja [[Aleksei Kuropatkin]]) vasakule tiivale pettelöögi ja seejärel paremale tiivale pealöögi ning sundis nad taanduma. Venelased kaotasid 89 000, jaapanlased 71 000 meest.
Mukdeni lahing otsustas Vene-Jaapani sõja edasise käigu ja Vene vägede lüüasaamise.<br />
= Eellugu =
50. rida ⟶ 47. rida:
25 -29 jaanuar toimus teine Vene vägede vastulöök (Sandepu lahing). See ka ebaõnnestus.
Jaapani kolmas armee oli liikumas Port Arthurist põhja, et kindlustada Jaapanlaste positsioone Mukdeni lähedal.
Nii Vene kui ka Jaapani väed tugevdasid oma positsioone kuna otsustav kokkupõrge oli lähedal.
Eelnevad sündmused olid Jaapani kasuks.
= Lahing =
Lahing algas 20. Veebruaril kui Jaapani 5. armee ründas Vene vägede vasakut tiiba.
27 Veebruaril ründas Jaapani armee paremat tiiba samalajal kui ülejäänud väed ründasid vene vägede eesliini. Samal päeval hakkas liikuma Jaapani 3. armee suure ringiga Mukdenist loodesse.Märtsiks 1905 olid mõlemad pooled jäänud suures osas liikumatuks. Jaapani väed tegid väikseid edusamme kuid suurte kaotustega.
7. Märtsil Kindral Kuropatkin otustas tõmmata tagasi väed ida küljelt, et vastata jaapani 3. armee liikumisele mukdeni lääneküljel. Vägede liikumine ei olnud hästi koordineeritud vene vägedel mis tekitas palju kaost. Pärast seda otsustas Kuropatkin tõmmata tagasi oma väed põhja Mukdeni suunas, et vastata Jaapani vägedele frontaalis.
Ōyama haaras võimalusest ja rünnak muutus käsuks jäitada ja hävitada vastane.
Vene väed olid ümberpiiratud ja lootus võita lahing oli hääbunud. Kindral Kuropraktin andis käsu taganeda põhja 9. märtsil 18.45. Vene vägede taganemine muutus kiirelt kaoseks tänu Jaapanalste rünnakutele. Paanikas vene väed jätsid maha oma haavatud, relvad ja varud.
10 Märts. 10:00 Jaapani väed okupeerisid Mukdeni. Jaapani väed jätkasid vene vägede jälitamist kuid ka nende varud olid juba otsakorral. Jaapanlased lõpetasid jälitamise 20 kilomeetrit Mukdenist põhjas. Lahing oli läbi ja võitjaks jäi Jaapan.
Mukdeni lahing ennustas ette kuidas edaspidi hakkab sõda välja nägema.
= Lahingu tagajärjed =
Vene vägede kaotused ulatusid peaaegu 90.000 meheni. Nad olid kaotanud suurema osa oma varudest. Maha oli jäetud suurtükid ja ka kuulipildujad.
Jaapani väed kaotasid 75,000 meest. Jaapanlased said enda kätte 58 vene suurtükki. T
Pärast Mukdeni lahingut suuremaid kontakte ei toimunud. Nii Jaapani kui ka Vene väed olid kurnatud lahingust.
[[Kategooria:Lahingud]]
[[Kategooria:Vene-Jaapani sõda]]
| |||