Fullereen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
'''Fullereenid''' on ainult [[süsinik]]u aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Struktuurilt sarnanevad fullereenid [[Grafiit|grafiidiga]], mis koosneb kuuelüliliste tsüklitega [[grafeen]]
Fullereene ja süsiniknanotorusid on palju uuritud nende unikaalsete keemiliste omaduste ning tehnoloogiliste rakendusvõimaluste tõttu [[materjaliteadus]]es, [[elektroonika]]s ja [[nanotehnoloogia]]s.
17. rida:
==Fullereenide tüübid==
[[Pilt:Carbon nanotube zigzag povray cropped.PNG|pisi|
C<sub>60</sub> (ingl keeles ''buckyball'') on looduses kõige sagedamini esinev fullereen, mis koosneb viisnurksetest ja kuusnurksetest tsüklitest, ning ükski viisnurkne tsükkel ei oma ühist külge teise viisnurgaga, mistõttu on ta küllaltki stabiilne ([[elektron]]id ei saa üle kogu molekuli [[konjugeerunud sidemed|delokaliseeruda]]). Seda võib leida näiteks [[tahm]]as.
C<sub>60</sub> Van der Waalsi [[diameeter]] on 1,1
Üsna levinud on ka C<sub>70</sub><ref name="test5" />, kuid suurema süsinike arvuga fullereene on saadud vaid laboris, looduses neid ei leidu.
Väikseim fullereen on [[korrapärane dodekaeeder|dodekaeedriline]] C<sub>20</sub>. 22 tipuga fullereene ei eksisteeri<ref name="test4" />. Võimalik süsinike arv molekulis on leitav valemi C<sub>2n</sub> abil, kus ''n''=12, 13, 14, …
[[Süsiniknanotorud]] on [[silinder|silindrikujulised]] fullereenid. Nende laius on tavaliselt mõni [[nanomeeter]], kuid pikkus võib olla lühem kui üks [[mikromeeter]] ning ulatuda mitme [[millimeeter|millimeetrini]]. Neil võivad olla nii kinnised kui ka avatud otsad. Esineb ka selliseid torusid, mille diameeter väheneb tasapisi enne toru sulgumist. Nanotorude [[molekulaarne aine|molekulaarne struktuur]] annab neile erilised omadused: suure [[tõmbetugevus]]e, kõrge [[elektrijuhtivus|elektri-]] ja [[soojusjuhtivus]]e, suure [[plastilisus]]e ning suhteliselt hea [[Inertsus (keemia)|keemilise inertsuse]], mis tuleneb silindrilisest ja üsna planaarsest struktuurist, milles C aatomid pole kergesti kättesaadavad ega teiste aatomitega asendatavad.
Fulleriidid on [[tahke olek|tahked]] materjalid fullereenidest ja nendega seotud ühenditest.
==Keemilised omadused==
40. rida:
Esineb ka [[nukleofiilne liitumine|nukleofiilset liitumist]], kus fullereen käitub [[elektrofiil]]ina ning [[nukleofiil]]iks on [[Grignardi reaktsioon|Grignardi reaktiiv]] või [[liitiumorgaaniline ühend]]. Tuntud on ka nn [[Bingeli reaktsioon]], mis on fullereeni sünteesimine metanofullereeniks.
Fullereene on võimalik ka [[hüdrogeenimine|hüdrogeenida]]. Selle reaktsiooni tuntuimad saadused on C<sub>60</sub>H<sub>18</sub> ja C<sub>60</sub>H<sub>36</sub>. Hüpoteetiliselt oleks võimalik ka C<sub>60</sub>H<sub>60</sub>, kuid suure deformatsioonienergia tõttu ei ole taoline struktuur võimalik. Rohkelt hüdrogeenitud fullereenid ei ole üldiselt väga stabiilsed.
[[Funktsionaalrühm]]adega fullereenid jaotatakse kahte rühma: eksoeedrilisteks, milles asendaja paikneb väljaspool fullereeni molekuli, ja endoeedrilisteks, kus asendaja paikneb molekuli sees.
Avatud struktuuriga fullereenides<ref name="Vougioukalakis" /> on üks või ka rohkem sidemeid keemiliselt eemaldatud, mistõttu on sfääris
Metallorgaanilises keemias on fullereene kasutatud ka [[ligand]]idena.
52. rida:
===Hüdraatumine===
Veega seostunud ([[Ioonide hüdraatumine|hüdraatunud]]) fullereenid on stabiilsed ja väga [[hüdrofiilsus|hüdrofiilsed]] kompleksid. C<sub>60</sub> molekul võib liita 24 vee molekuli. Hüdraatkate tekib doonor-aktseptormehhanismiga [[hapnik]]u vabade [[elektronpaar]]ide ja fullereeni pinna vahel. Samaaegselt on vee molekulid omavahel seotud tiheda [[vesinikside]]mete võrgustikuga. C<sub>60</sub>HyFn ehk hüdraatunud C<sub>60</sub> molekuli suurus on 1,6–1,8
==Süntees==
60. rida:
[[Pilt:MultistepFullereneSynthesisScott2002.png|640px|]]
Skeem kujutab mitmeastmelise sünteesi viimast etappi, kus [[polütsükliline aromaatne süsivesinik]], mis koosneb 13 kuusnurgast ja kolmest viisnurgast, pürolüüsitakse 1100
Fullereene tekib [[kõrvalsaadus
==Toksilisus==
Fullereenide (eriti C<sub>60</sub>) toksilisust on palju uuritud.<ref name="test10" /><ref name="test11" /> Peamised katsed on läbi viidud hiirtel ''[[in vivo]]'', milles leiti, et kogusele 5000
Kindlasti on oluline eristada puhaste (ainult süsinikust koosnevate) fullereenide ja nende [[derivaat]]ide mõju, sest [[kovalentne side|kovalentselt]] seotud lisarühmad ja fullereenide [[kompleksühend|kompleksid]] võivad olla hoopis teistsuguste keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning sellest tulenevalt avaldada kahjulikku või vähem kahjulikku mõju. Ka struktuurilised erinevused, näiteks nanotorude silindriline kuju ja tunduvalt suurem [[molekulmass]], annavad neile üsna teistsugused omadused.
73. rida:
==Omadused ja rakendusvõimalused==
Fullereenide keemilised ja füüsikalised omadused on viimase kümnendi jooksul olnud [[teadus]]es ja [[tehnoloogia]]s suureks huviobjektiks. Välja on pakutud nende kasutamisvõimalusi näiteks lahinguvarustuses, aga ka meditsiinivaldkonnas, näiteks sidudes [[antibiootikum]]e teatud [[Resistentsus antibiootikumidele|resistentsete]] [[bakter]]ite ning isegi vähirakkude (näiteks [[melanoom]]) külge.
[[Nanotehnoloogia]]s uuritakse peamiselt fullereenide kuumuskindlusest ja ülijuhtivusest tulenevaid rakendusvõimalusi.
Mõned kavandatavad nanotorude rakendusvõimalused on [[mikroenergeetika]] ([[paberpatareid]])<ref name="test6" /> ja [[kosmosetehnoloogia]].
|