Bretton Woodsi konverents: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Bretton Woodsi konverents''' toimus 1.–23. juulil [[1944]] [[ÜRO]] egiidi all USA[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis [[Bretton Woodsi]] kuurordis. Sellel arutati [[rahvusvaheline valuutasüsteem|rahvusvahelise valuuta-]] ja [[rahvusvaheline finantssüsteem|finantssüsteemi]] edasist korraldamist. Osalesid 44 riigi esindajad. 
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks oli selge, et 1930. aastate alguses [[suur depressioon|suure depressiooni]] ajal paika pandud [[valuutamehhanism]] ja [[finantssuhtlemise mudel]] ei toimi. Oli vaja konstruktiivseid muudatusi. USAAmeerika Ühendriikide rahandusministri [[Henry Morgenthau]] vanemnõunik [[Harry Dexter White]] ning [[Suurbritannia]] majandusteadlane [[John Maynard Keynes]] olid juba sõjaaastatel omavahelistel kohtumistel asja arutanud ning saanud valmis konkreetsed ettepanekud. Neid koguneti arutama Bretton Woodsi konverentsile.
 
Seal määrati kindlaks [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank|Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga]]
13. rida:
* Riikide [[keskpank]]ade kohustus tagada rahvusliku valuuta kursi stabiilsus dollari suhtes, lubades kõikumist vaid ±1% ulatuses.
* Rahvuslike valuutade kursse dollari suhtes võib muuta vaid [[devalveerimine|devalveerimise]] ja [[revalveerimine|revalveerimise]] teel.
* IBRD ja IMF annavad rahvuslikele keskpankadele [[välisvaluuta]]s [[krediit]]i [[maksebilansi defitsiit|maksebilansi defitsiidi]] katmiseks ja [[ebastabiilne valuuta|ebastabiilsete valuutade]] [[valuutakursi tasakaalustamine|kursi tasakaalustamiseks]];.
* IBRD ja IMF kontrollivad liikmesriikide [[valuutasüsteem]]ide toimimist ning tagavad [[rahvusvaheline valuutaalane koostöö|rahvusvahelise valuutaalase koostöö]].
 
Keynesi idee võtta kasutusele üldine valuuta nimega [[Unitasunitas]] lükati tagasi. Osaliselt realiseeriti see idee aastaid hiljem, kui [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] võeti kasutusele [[euro]], millest on kujunenud USA dollari kõrval teine [[rahvusvahelise tähtsusega valuuta]].
 
Konverentsil pakuti välja ka [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] arendamise süsteem, kuid seda ideed algsel kujul ei realiseeritud. Selle asemel jõustus 1948. aastal [[Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe]] (GATT), mis 1995. aastal reorganiseeriti [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iks (WTO).
 
17. märtsil 1968 algas rahvusvaheline valuuta- ja finantskriis, mille tulemuseks oli kahese kullaturu tekkimine. Kulla hind eraturgudel kujunes vabalt, vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Keskpankades aga kehtis edasi rangelt fikseeritud hinnaga turg. See pani riikide keskpangad raskesse olukorda. Probleemi lahendamiseks tühistas USA[[Ameerika Ühendriikide president]] [[Richard Nixon]] 15. augustil 1971 [[USA kullastandardikullastandard]]i. USA dollar devalveeriti kulla suhtes 7,89% ulatuses. See tähendas Bretton Woodsi finants- ja valuutasüsteemi toimimise lõppu. 13. veebruaril 1973 devalveeriti dollarit kulla suhtes veel 42,2% võrra. Rahvusvaheline valuuta- ja finantssüsteem oli kontrolli alt väljas. 16. märtsil 1973. aastal toimus Jamaical[[Jamaica]]l Kingstonis[[Kingston]]is rahvusvaheline finantskonverents kus otsustati allutada valuutade kursid turuseadustele. Valuutade kursse enam rangelt ei fikseeritud. Määrati 3-aastane üleminekuperiood, mille jooksul riigid võisid katsetada erinevaid valuutasüsteemi mudeleid. 8. jaanuaril 1978 kogunesid IMF-i liikmesriikide rahandusministrid taas Kingstonisse ja sõlmisid uue lepingu rahvusvahelise valuuta- ja finantssüsteemi toimimiseks. Selle nurgakiviks sai valuutade vaba konverteeritavuse mudel, mis kehtib tänaseni.
 
==Vaata ka==