Redaktsioon: 26. mai 2019, kell 15:22 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust P →‎Juhtumid teletornis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. august 2019, kell 11:02 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
15. rida: \|Renoveeritud = 2007–2012 \|Aadress = \|Kõrgus = 314  m \|Vundamendi pindala = \|Korruseid = 29. rida: \|Veel = }} '''Tallinna teletorn''' on [[ringhääling]]usaadete edastamiseks ehitatud [[rajatis]], mis asub [[Tallinn]]as Pirita linnaosas. Torni kõrgus on 314 meetrit. Tallinna teletorn on maailma kõrgemaid vaateplatvormiga ehitisi ühendava [[World Federation of Great Towers]]i liige<ref name="wfgt">[https://www.great-towers.com/towers/ The Great Towers]</ref>. 37. rida: Teletorni arhitektid on [[David Bassiladze]] ja Juri Sinis, insenerid Vladimir Obõdov ja Jevgeni Ignatov. Ehituse töödejuhataja oli Aleksander Ehala. Torn koosneb 190 meetri kõrgusest [[raudbetoon]]tüvest ja sellele kinnitatud 124-meetrisest metallmastist. Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele. Torni läbimõõt on all 15,2  m ja seina paksus all on 50  cm. 140 meetri kõrgusel on torni läbimõõt 8,2  m. Ehitamiseks kulus 10 000 m<sup>3</sup> [[betoon]]i ja 1900 tonni [[teras]]t. Torni kogumass on umbes 25 000 tonni. Ideaaltingimustes saab signaali edastada kuni 90  km kaugusele. == Tallinna teletorni konstruktsioonierisused == 45. rida: Tallinna teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet. Teletorni projekti loojad olid Sideministeeriumi Riikliku Projekteerimisinstituudi spetsialistid Moskvas. Projekti peainsener oli Jevgeni Ignatov, peakonstruktor Vladimir Obõdov, arhitektid Juri Sinis ja David Baziladze. Projekteerijatel oli kaks ülesannet, neil tuli valida teletorni konstruktsioon ja ehituskoht. Konstruktsiooniks valiti vabalt toetuv raudbetoonist alus koos terasest [[antenn]]iosaga, üldkõrgusega 314  m. Raudbetoonist televisioonitorni sisemusse saab paigaldada kõik seadmed, ehitada vaateplatvormi koos restoraniga, kuhu võib tõusta tornis oleva kiirliftiga. Ideaaltingimustes võimaldab torni kõrgus edastada kvaliteetset raadio- ja televisiooniprogrammi 90  km raadiuses. Koha valikul pidi arvestama kaugusega linna tihedasti asustatud elurajoonidest, et tagada saadete kvaliteetset vastuvõttu. Silmas peeti veel pinnasegeoloogiat, kaugust lennujaamast ja Tallinna siluetti. Teletorn otsustati ehitada kesklinnast 8  km kaugusele puhketsooni, botaanikaaia ja motoklubi lähedusse. Koha kõrgus on 23  m üle merepinna. Teletorn paistab üle ümbritseva maastiku. Torn on nähtav nii merelt kui ka linnast. Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190  m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124  m kõrgusest terasantennist. 150–182  m vahel asub torni ülaehitis, mille läbimõõt on 38  m. Seal asuvad vaateplatvorm, restoran ja kommertsraadiote aparaadiruum. All tornitüve ümber asub kahekorruseline alumine ehitis, mille läbimõõt on samuti 38  m. Seal asuvad tehnika- ja abiteenistusruumid. Torni raudbetoonist vundamendiplaat, mille läbimõõt on 38  m ja paksus 2,5  m, asub 8,5  m sügavusel. Sellele plaadile toetub raudbetoonist tornitüvi, mille läbimõõt jalami juures on 15,2  m, 180  m kõrgusel 8,2  m. Tüve seina paksus on all 50  cm, üleval 35  cm, ja seda põhjusel, et torn püsiks stabiilne ka tugevate tormide puhul. Kuni 1967. aastani olid kõik Eesti kõrghooned projekteeritud nii, et peaksid vastu teise tuuletugevusrajooni tuulejõule, kuid võttes arvesse 1967. aasta tormi, mil tuule kiirus ulatus 42 m/sek, arvestati torni projekteerimisel neljanda tuuletugevusrajooniga. Torni kogumass on üle 20 000 tonni<ref name="BayLJ" />. Torni raskuskese asub tornitüve jalami juures ja seepärast ei saaks ta ümber kukkuda isegi siis, kui vundamendiplaat asuks maapinnal. 58. rida: == Ehituskäik == Teletorni ehitamisel kasutati mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Raudbetoontüve valmistamisel kasutati liugvormi meetodit. Betoonvorm paigaldati 2,5  m kõrgusele, siis monteeriti armatuur ja valati betoon. Seejärel tõsteti betoonivorm üles, seda ahendati nõutava läbimõõduni ja algas uue vöösektsiooni betoonimine. Praegugi võib näha tornitüvel iga 2,5  m tagant betoneerimisrõngaid. Betoneerimine kestis 8 kuud, tornitüvi pürgis meeter meetri järel kõrgusse. Kasutati betooni mark [[M-400]] [[põlevkivituhk\|põlevkivituha]]-[[Portlandtsement\|portlandtsemendi]] alusel. Betooni töötasid välja Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlased professor [[Verner Kikas]]e juhtimisel. Betoon on arvestatud kolmesajale külmakindlale tsüklile. Edasised uuringud on näidanud, et betooni tugevus osutus normatiivsest suuremaks. Torni antenniosa on valmistatud terassilindritest. Metallkonstruktsioon paigaldati väljatõukemeetodil. Esmalt tõsteti üles väiksema läbimõõduga silinder, selle alla asetati suurema läbimõõduga alumine silinder ning plokkide ja vintside abil tõugati ülemine silinder ülespoole. Koostamise käigus monteeriti üleval igale silindrile televisiooni- ja ultralühilainesaatjate vibraatorid. Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal, torni tüve ümber ja tõsteti siis 170  m kõrgusele. Ehitustöid juhtisid algusest lõpuni töödejuhataja [[Aleksander Ehala]] ja brigadir [[Väino Saar]], kes lahendas mitmeid ehitusel tekkinud probleeme ning kelle nõu projekteerijad alati kuulda võtsid. Teletorn on keeruline rajatis ja seepärast toimub selle seisundi üle pidev geodeetiline kontroll, jälgimaks vundamendi vajumist, vertikaalhälvet, raudbetooni ja metallkonstruktsiooni seisundit ning torni muid parameetreid. Teletorni tipu lubatud kõrvalekalle tuule mõjul on 1,5  m, vaateplatvormil 90  cm. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab kõverjoone. Torni terasosas, alates 190 meetrist 260 meetrini on korraga kahte inimest mahutav lift ja luugid väljumiseks välisplatvormidele, millelt kontrollitakse ja parandatakse antenne. Tornitüve sees on 1050 astmega trepp, mida mööda saab tõusta keldrikorruselt 190  m kõrgusele. [[Pilt:Restoran Galaxy 2006.jpg\|pisi\|Restoran Galaxy 2006. aastal]] 71. rida: * 30. september 1975 – torni nurgakivipanek * aprill 1976 – vundamendiplaadi paigaldustööde lõpetamine * mai 1977 – raudbetoontüve ehitamine, paigaldatud oli 17 500 tonni betooni ja 330  km armatuuri * veebruar 1978 – tornitüve sisemuses on viiekümne kahest raudbetoonplokist koosnev liftišaht * aprill 1978 – alustatakse antenni metallosa kokkupanemist * 13. juuni 1978 – torn saavutab projektkõrguse 314  m * 30. oktoober 1978 – ülemise ehitusosa sõrestiku ülestõstmine * detsember 1978 – ülemise ehitusosa 16 toe paigaldamine, torn saab projekteeritud silueti 83. rida: ==Konverentsikeskus== Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele. ==Vaateplatvorm ja restoran== 93. rida: 1980. aasta aprillis hoidis [[Väino Saar]] ehitusel ära suure õnnetuse. Sel päeval süttisid keevitaja lohakuse tõttu tornitüve šahti asetatud kaablid. Tõmme oli tugev nagu korstnas ja tuli tõusis kiiresti viiendalt korruselt kõrgemale. Väino Saar jõudis tulest ette, raius kaabli 23. korrusel läbi ega lasknud tulel metallosale levida. Kuumenemisel oleks metallosa võinud kokku variseda. Kuu aja pärast olid tulekahju tagajärjed kaotatud. Aegade jooksul on teletorni antenne vahetatud. Seoses FM-laineala saatjate kasutuselevõtuga rekonstrueeriti leviantennid. Päris torni tippu paigaldati 12  m kõrgune torukujuline piluantenn 45. telekanali saatja jaoks. Selle antenniga on seotud ka torni üks must päev. Omal ajal Tallinnas tuntud ettevõtja [[Jüri Makarov]] lõi uut telejaama [[Tipp TV]] ja paigaldas teletornile Itaalia saatja 45. televisioonikanali jaoks. 12  m pikkune toru, saatja antenn, oli ostetud Ameerika Ühendriikidest ja Makarov otsustas selle paigaldada kopteri abil. Peterburist oli tellitud kopter, mis maandus teletorni kõrvale platsile. Alustati antenni paigaldamise eeltöid.▼ ▲Aegade jooksul on teletorni antenne vahetatud. Seoses FM-laineala saatjate kasutuselevõtuga rekonstrueeriti leviantennid. Päris torni tippu paigaldati 12 m kõrgune torukujuline piluantenn 45. telekanali saatja jaoks. Selle antenniga on seotud ka torni üks must päev. Omal ajal Tallinnas tuntud ettevõtja [[Jüri Makarov]] lõi uut telejaama [[Tipp TV]] ja paigaldas teletornile Itaalia saatja 45. televisioonikanali jaoks. 12 m pikkune toru, saatja antenn, oli ostetud Ameerika Ühendriikidest ja Makarov otsustas selle paigaldada kopteri abil. Peterburist oli tellitud kopter, mis maandus teletorni kõrvale platsile. Alustati antenni paigaldamise eeltöid. :Kopteri abil võeti torni tipust edukalt maha vana raadiosideantenn. 1994. aasta 19. mai varahommikul tõusis kopter õhku koos uue antenniga, et asetada antenn torni tipus olevasse pessa. Saabus otsustav hetk – kopter koos trossi otsas rippuva antennitoruga asus tornitipu kohal, proovides toru pessa asetada. Tuul oli üsna tugev, umbes 8 palli (kuni 20,7 m/s). Antenn puudutas torni, lendurid tegid valeotsuse, et antenn on kindlasti paigas, viskasid ära kinnitustrossi ja paari sekundi pärast kukkus toru tornist alla. Seejuures lõi toru vastu restorani katust ja põrkas vastu piiret. Vaateplatvormi katusetala ja aknad purunesid, antenn murdus pooleks. Hiljem telliti uus antenn ja antennimehed paigaldasid selle edukalt juhtivinsener Vitali Lonkini juhendamisel. Restorani katuse parandasid remondimehed Väino Saare juhtimisel. 101. rida ⟶ 100. rida: == Tehnilisi andmeid == Torni kõrgus 314  m * Vaateplatvormi kõrgus 170  m * Alus merepinnast 24  m * Kogukaal > 25 000 t * Vaateplatvormi läbimõõt 38  m * Vundamendi sügavus 8,5  m * Vundamendiplaadi paksus 2,5  m * Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus 1,5  m * Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle 90  cm * Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet * 13.–18. korruseni pole torn otseselt seest tühi, vaid need korrused on 20  m kõrgused (seal asuvad ainult liftišahtid ja tuletõrjetrepp). 2010. aasta veebruari seisuga edastatakse Tallinna teletornist järgmisi tele- ja raadioprogramme: 188. rida ⟶ 187. rida: {{koord}} [[Kategooria:Tallinna ehitised]] [[Kategooria:Teletornid]]

Tallinna teletorn: erinevus redaktsioonide vahel