Palestiina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
20. rida:
| rahvaarv = 4793781
| rahvaarv_seis = 2017
| rahvaarv_viide =<ref
| iseseisvus = 1948; 1988
| valuuta = [[Egiptuse nael]], [[Jordaania dinaar]], [[Iisraeli seekel]]
35. rida:
}}
'''Palestiina''' (ametlikult '''Palestiina Riik''', [[araabia keel]]es دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on [[Palestiina Omavalitsus]]e hallatav territoorium [[Aasia]]s [[Lähis-Ida]]s [[Vahemeri|Vahemere]] idakaldal ajaloolise[[Palestiina (ajalooline)|
==Riiklus==
47. rida:
==Asend==
Palestiina Omavalitsuse hallatav ala jaguneb kaheks üksteisest eraldatud territooriumiks: [[Gaza tsoon]]iks ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldaks]]. Gaza tsoon asub [[Vahemeri|Vahemere]] [[ida]]kaldal, piirnedes [[lõuna
==Loodus==
[[
===Pinnamood===
Jordani Läänekallas on valdavalt mägine ja seal asub Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi kõrgeim punkt Nabi Yunise mägi (1030
===Veestik===
66. rida:
===Loomastik===
[[
Palestiina asub [[Aafrika]], [[Aasia]] ja [[Euroopa]] loodusgeograafiliste piirkondade kokkupuute alal. Gaza tsoonis on tuvastatud 3 [[päriskonnalised|päriskonnalise]], 2 kilpkonnalise, 8 sisaliku ja 8 [[maod|maoliiki]].<ref>Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "The Herpetofauna of the Gaza Strip with Particular Emphasis on the Vicinity of Wadi Gaza." The Islamic University Journal. Vol.15, No. 1, P111 -135 , 2007</ref> Läänekaldal on tuvastatud 36 roomaja liiki.<ref>Elias N. Handal, Zuhair S. Amr, Mazin B. Qumsiyeh: "Some records of reptiles from the Palestinian territories." Russian Journal of Herpetology. Vol. 23, No. 4, 2016, pp. 261 – 270.</ref>
Palestiina alalt on kirjeldatud üle 520 linnuliigi. Piirkonna endeemne linnuliik on [[araabia nektarilind]] (''Nectarinia osea'').
Maismaaimetajatest on piirkonnas levinud [[nuubia kaljukits]] (''Capra nubiana''), [[dorkagasell]] (''Gazella dorcas'') ja [[mägigasell]] (''Gazella gazella''). Kiskjatest leidub riigis [[hunt]]i, [[leopard]]i ja [[vööthüään]]i.<ref>[http://visitpalestine.ps/flora-fauna/ Ülevaade Palestiina loodusest.]</ref> Gaza tsoonis on tuvastatud 15 liiki imetajaid, sealhulgas hunt, [[šaakal]], [[metskass]] ja mangust.<ref>[http://www2.iugaza.edu.ps/ar/periodical/articles/natural15(1)2007pp87-109.pdf Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "Wild Mammals in the Gaza Strip, with ParticularReference to Wadi Gaza." The Islamic University Journal (Series of Natural Studies and Engineering). Vol.15, No. 1, 2007: 87 -109.]</ref>
===Keskkonnakaitse===
88. rida:
==Riigikord==
[[
{{Vaata|Palestiina Omavalitsus}}
Palestiina Omavalitsuse juht on president, kellele kuulub [[täidesaatev võim]] ja kelle määrab ametisse [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i kesknõukogu. President määrab ametisse peaministri.
109. rida:
Palestiina piirkond on ajalooliselt paljurahvuseline. Sageli on allikates keeruline mõista, kas palestiinlaste all mõeldakse Palestiina ala elanikke või Palestiina araablasi. Palestiina araablaste koguarv on 12,3 miljonit, kellest Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil elab umbes 4,8 miljonit inimest. Suured palestiinlaste põgenike diasporaad on Jordaanias (2 miljonit inimest), Iisraelis (1,75 miljonit inimest) ja [[Süüria]]s (560 000 inimest).
2017 rahvaloenduse järgi elas Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil 4 793 781 inimest.<ref name="Palestiina statistikaamet">[http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf Palestiina statistikaamet.]</ref> Läänekaldal elas 2 881 957 inimest, kellest 1 470 293 olid mehed ja 1 411 664 naised. Gaza tsoonis elas 1 899 291 inimest, kellest 962 903 olid mehed ja 936 388 naised.
===Keeled===
124. rida:
==Ajalugu==
{{Vaata|Lähis-Ida ajalugu|Palestiina (piirkond)}}
[[
Palestiina on maakera vanimaid põllundus- ja karjanduspiirkondi, kust on leitud [[mesoliitikum]]i ([[Natufi kultuur]]), [[neoliitikum]]i ([[Jeeriko]]) ja [[eneoliitikum]]i aegseid [[asulakoht]]i. Palestiina Riigi alal asub maailma vanim järjepideva asustusega linn Jeeriko.
131. rida:
[[1516]]–[[1918]] kuulusid Palestiina alad [[Osmanite riik|Osmanite rii]]gile. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] vallutasid [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti]] väed [[1917]]–1918 Osmanite riigilt kogu Palestiina ja kuni [[1948]] oli Palestiina Briti mandaatterritoorium.
Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu otsustas [[ÜRO Peaassamblee]] [[29. november|29. novembril]] [[1947]] resolutsiooniga nr 181 Iisraeli ja Palestiina riikide moodustamise ning alade jaotamise juutide ja palestiinlaste vahel. Palestiina Omavalitsus peab ÜRO Peaassamblee mandaati legaalseks aluseks Palestiina riigi moodustamiseks. [[14. mai]]l 1948 kuulutati välja [[Iisraeli Riik]]. Sellele vahetult järgnenud [[Araabia-Iisraeli sõda|Araabia-Iisraeli sõjas]] hõivas Iisrael umbes 6700
15. novembril [[1988]] kuulutas [[Yāsir ‘Arafāt]] Palestiina iseseisvaks. [[1993]]. aastal lepiti [[Oslo kokkulepped|Oslos]] kokku, et Iisraeli väed lahkuvad [[Gaza]]st ja Läänekaldalt ning luuakse [[Palestiina Omavalitsus]]. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja. 2006. aastal tuli Gazas võimule Palestiina Seadusandliku Nõukogu valimistel võitnud [[Hamas]], mille tulemusena puhkes taas konflikt Iisraeliga. Palestiina ja Iisraeli vahel on tüliküsimusteks ka Iisraeli uusasundused, Jeruusalemma kuuluvus ja vaidlused mageveevarude üle.
148. rida:
==Kultuur==
[[
Palestiina on paljude kultuurilooliste ja [[Piibel|Piibliga]] seotud kohtade asupaik. Seal leidub vanu [[mošee|mošeid]] ja kirikuid, nagu [[Rām Allāh]] Jamal Abdel Nasseri mošee, Wadi Qilti klooster ja Jeesuse Sündimise kirik Petlemmas.
169. rida:
*[http://www.olympic.org/palestine Palestine Olympic Committee]
*[http://www.poc.ps/ Palestine Olympic Committee]
* [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19380902.2.46 Postimees (1886-1944), nr
{{Aasiariigid}}
| |||