Redaktsioon: 30. aprill 2019, kell 10:18 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. august 2019, kell 22:19 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 995 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Riik \| riiginimi = Boliivia Paljurahvuseline Riik \| omastav = Boliivia \| ~~omakeelne_nimi_1~~nimi1_keel = hispaania \| nimi1 = Estado Plurinacional de Bolivia \| \| ~~omakeelne_nimi_2~~nimi2_keel = aimara \| ~~Wuliwya~~nimi2 \|= Wuliwya \| ~~omakeelne_nimi_3~~nimi3_keel = ketšua \| nimi3 = Buliwya Achka nasyunkunap Mama llaqta \| \| mis_lipp = \| mis_vapp = \| vapp = Coat of arms of Bolivia.svg \| vapi_laius = 100px \| asendikaart = Bolivia in its region.svg ~~\| mastaap=2~~ \| deviis = \| riigikeeled = [[hispaania keel\|hispaania]], [[ketšua keel\|ketšua]] ja [[aimara keel]] 33. rida: \| SKT_elaniku_kohta = \| rok-i_kood = BOL \| märkused = \| märkused = [[Eesti]]ga sõlmiti [[diplomaatilised suhted]] [[10. märts]]il [[2004]].▼ }} [[Pilt:Nevado_Sajama.jpg\|pisi\|Sajama mägi]] 57. rida: Boliiviat läbib kaks mäeahelikku. Idapoolsemas mäeahelikus paikneb kaks Boliivia pealinna: [[La Paz]] ja [[Sucre]]. Kahe mäeaheliku vahel paikneb 3650 m kõrgusel merepinnast [[Altiplano]] kõrgplatoo. Läänepoolsem mäeahelik on [[jalam]]il kaetud [[vihmamets]]adega, kus on ühtlasi Boliivia Andide kõige sademerohkem piirkond, kus aastane keskmine sademete hulk võib ulatuda 1350 mm-ni, millest enamus sajab maha vaid kolme kuu jooksul. Kõrgeim mägi on [[Sajama]] [[vulkaan]] (6542 m). Sellele järgnevad [[Parinacota]] (6348 m), [[Pomerape]] (6282 m) ja [[Uturuncu]] (6008 m). Boliivias on mitukümmend vulkaani, millest enamikku loetakse [[tegevvulkaan]]ideks, sest nad on pursanud [[holotseen]]is ehk viimase 10 000 aasta jooksul, ehkki viimase 1000 aasta jooksul on pursanud neist vaid kaks: 5163 m kõrgune [[Irruputuncu]] (viimati [[1995]]) ja 5310 m kõrgune [[Paruma]] (viimati [[1867]]). Boliivia põhja- ja idaosas asuvad ulatuslikud [[madalik]]ud, mis on kaetud [[lamm]]i, suurte [[soo]]de ja troopiliste vihmametsadega. 71. rida: === Loomastik === Boliivia on tänu vihmametsadele loomaliikide poolest väga rikas. Iseloomulikud loomad on [[jaaguar]], paljud [[rebane\|rebase]] [[alamliik\|alamliigid]], [[boliivia orav]], [[kass]]i alamliigid, [[laama (loom)\|~~laama~~laamad]]d, [[nahkhiir]]ed ja [[hunt]]. === Jõed === [[Pilt:Pilcomayo rio.jpg\|pisi\|Pilcomayo jõgi]] Boliivial puudub ligipääs merele, kuid riigil on ühendus [[Atlandi ookean]]iga Beni jõe kaudu, mis suubub [[Madeira jõgi\|Madeira jõkke]] ja see omakorda [[Amazonas]]esse, ning Paraguay jõe kaudu, mis suubub [[Paraná jõgi\|Paranásse]] ja see omakorda [[La Plata]] lahte .<ref name="SMA" />. Boliivia tähtsaimad jõed on [[Beni jõgi\|Beni]], [[Madre de Dios]], [[Mamoré jõgi\|Mamoré]], [[Itonamas]], [[Rio Grande (Boliivia)\|Rio Grande]], [[Pilcomayo]] ja [[Paraguay jõgi]] .<ref name="SMA" />. Ehkki Vaikne ookean ei ole Boliivia läänepiirist kaugemal kui 150 km, ei kuulu ükski Boliivia jõgi Vaikse ookeani vesikonda. Atlandi ja Vaikse ookeani vesikonna piir langeb enam-vähem kokku Boliivia ja Tšiili piiriga .<ref name="SMA" />. === Järved === ~~[[Pilt:Lake Titicaca on the Andes from Bolivia.jpg\|pisi\|Titicaca järv]]~~ Boliivia suurim veekogu on Peruu ja Boliivia piiril asuv [[Titicaca järv]]. See on Lõuna-Ameerika suurim järv, mille pindala on 58 000 km². See asub 3812 m kõrgusel merepinnast ja on ühtlasi maailma kõige kõrgemal asuv laevatatav järv. Titicaca järvel puudub ühendus maailmamerega: sellest voolab välja [[Desaguadero]] jõgi, mis suubub merepinnast 3686 m kõrgusel olevasse 1000 km² suurusesse [[Poopó]] umbjärve, mille keskmine sügavus on 1 meeter. Boliivia teised suuremad järves on [[Yata]] jõe ja selle lisajõe [[Benicito]] ülemjooksul olevad [[Roguagado]], [[Huaytunas]]i ja [[Roguaga]] järv ning [[Concepcióni järv]], kuhu voolab sisse [[Parapeti]] jõgi ja välja [[San Pablo]] jõgi .<ref name="SMA" />. == Riik ==▼ [[Pilt:Plaza del Estudiante La Paz Bolivia.jpg\|pisi\|La Pazis asuvad valitsusasutused ja see on maailma kõige kõrgemal asuv pealinn]] ▲== Riik == === Riigikord === 94. rida ⟶ 96. rida: === Haldusjaotus === [[Fail:Bolivia, administrative divisions - et - colored.svg\|pisi\|Boliivia departemangud]] Boliivia jaguneb 9üheksaks departemanguks, mis omakorda jagunevad 100 [[provints (Boliivia)\|provintsiks]]~~iks~~: * [[Chuquisaca departemang]] (keskus [[Sucre]]) * [[Cochabamba departemang]] ([[Cochabamba]]) 116. rida ⟶ 119. rida: Valitsuse iga-aastane kaitsekulutuste eelarve on 130 miljonit [[USA dollar]]it. Boliivia sõjaväes on aktiivseid liikmeid 55 000 ringis. === ~~Ajalugu~~Välissuhted === ▲~~\| märkused =~~ [[Eesti]]ga sõlmiti [[diplomaatilised suhted]] [[10. märts]]il [[2004]]. [[Pilt:Colors of Altiplano Boliviano 4340m Bolivia Luca Galuzzi 2006.jpg\|pisi\|Altiplano 4340 m kõrgusel]]▼ [[Pilt:Bolivar Arturo Michelena.jpg‎\|pisi\|püsti\|Simón Bolívar]]▼ Boliivia on olnud asustatud rohkem kui 2000 aastat, kui sinna rändasid [[aimaraa]]d. Aimaraad seostavad end Huari–Tiwanaku tsivilisatsiooniga. Selle pealinn [[Tiwanaku]] asus Lääne-Boliivias juba umbes 1500 eKr, ehkki polnud siis tänapäeva mõistes rohkemat kui põllumajandusel põhinev [[küla]].▼ 400. aasta paiku hakkas Tiwanaku laienema. Esmalt hõivas see lisaks Lääne-Boliiviale Lõuna-Peruu ja Põhja-Tšiili, [[7. sajand]]il ka kogu Peruu ranniku peaaegu [[Ecuador]]ini. Tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 6,5 km² ja seal elas 15 000–30 000 elanikku, ehkki hiljuti on välja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve.▼ 950. aasta paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest [[põud]], millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, viimasena ka pealinn. 1000. aasta paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast.▼ Boliivia sai [[15. sajand]]il [[inkad]]e riigi osaks, mille [[1524]]–[[1533]] vallutasid [[Hispaania]]st pärist [[konkistadoor]]id.▼ [[1545]] elas Boliivia alal üle 150 000 inimese. [[1543]]–[[1776]] kuulus Boliivia [[Ülem-Peruu]] nime all [[Peruu Asekuningriik\|Peruu Asekuningriigi]] koosseisu ja hiljem [[Río de la Plata]] kuningriigi alla.▼ Simón Bolívar andis [[Antonio José de Sucre]]le valida, kas Ülem-Peruu jääb äsja välja kuulutatud Peruu Vabariigi koosseisu, ühineb [[Rio de la Plata Ühendatud Provintsid]]ega või kuulutab end iseseisvaks. Sucre otsustas uue riigi kasuks ehk formaalselt kuulutas Ülem-Peruu Peruu Asekuningriigist sõltumatuks ja nimetas vastse riigi Bolivari järgi. Sucrest enesest sai Boliivia esimene president ja tema järgi on nimetatud ka riigi pealinn.▼ Täpsemalt kuulutas Sucre [[6. august]]il [[1825]] välja Bolivari Vabariigi. Mõni päev hiljem tegi Boliivia kongresmen [[Manuel Martín Cruz]] ettepaneku: "Kui [[Romulus]]e järgi sai nime [[Rooma]], siis Bolivari järgi peaks nime saama Boliivia." See nimi jäi riigile külge ja [[3. oktoober\|3. oktoobril]] 1825 sai ametlikuks nimeks.▼ [[Salpeetrisõda\|Salpeetrisõja]] ([[1879]]–[[1884]]) tulemusena pidi Boliivia loovutama oma rannikualad koos [[Antofagasta]] [[sadam]]a ja rikaste [[salpeeter\|salpeetri]]väljadega Tšiilile.▼ [[1932]]–[[1935]] toimus [[Chaco sõda]] Paraguay vastu, mis oli samuti edutu.▼ [[2006]] valiti riigi ajaloo esimene [[indiaanlased\|indiaanlasest]] [[president]] [[Evo Morales]].▼ Boliiviat iseloomustasid sagedased sõjaväelised [[riigipööre\|riigipöörded]] ja riigipöördekatsed. Kuni [[1980. aastad\|1980-ndateni]] elasid maailma kõige innukamad riigipöörajad Boliivias. Umbes 160 iseseisvusaastaga toimus seal 190 riigipööret. Ebastabiilse olukorra põhjustasid rahva madal [[haritus]], [[keskaeg\|keskajast]] pärinevad tavad ja raske [[majandus]]olukord.▼ Boliivia on [[ÜRO]] asutajaliige.▼ == Rahvastik == 147. rida ⟶ 126. rida: Boliivia rahvaarvult suurim linn on [[Santa Cruz de la Sierra]] (1,451 miljonit elanikku). Järgnevad [[El Alto]] (859 tuhat), [[La Paz]] (835 tuhat), [[Cochabamba]] (595 tuhat) ja [[Sucre]] (280 tuhat) (kõik 2007. aasta andmed). Boliivias elab mitukümmend [[~~rahvus~~rahvas]]t. Ametlikke keeli on Boliivias 39. Kõige arvukamad ~~rahvused~~rahvad on [[ketšuad]] (2,5 miljonit), [[~~aimaraad~~aimarad]] (2 miljonit), [[tšikitanod]] (180 tuhat) ja [[guaraniid]] (125 tuhat). Kõige levinumad keeled on 2001. aasta [[rahvaloendus]]e andmetel [[hispaania keel]] (60,7%), [[ketšua keel]] (21,2%) ja [[~~aimaraa~~aimara keel]] (14,6%). Teisi indiaani keeli räägib 1,2% rahvast, ülejäänud 2,4% jäävad välismaistele keeltele. Boliivia Riikliku Statistikainstituudi 2007. aasta andmetel õpib 28,1% lastest esimese keelena selgeks mõne indiaani keele. Laias laastus hõlmavad [[indiaanlased]] Boliivia elanikest 55%, [[mestiits]]id 30% ja [[europiidne rass\|valged]] 15%. Valged on enamasti päritolult [[hispaanlased]], kes põlvnevad varastest [[Hispaania]] kolonistidest. Nii enne kui pärast iseseisvumist on just nemad moodustanud [[aristokraatia]]. Palju leidub Boliivias [[sakslased\|sakslasi]], [[itaallased\|itaallasi]], [[baskid\|baske]] ja [[horvaadid\|horvaate]], kes on sageli põlvkondade viisi oma kultuuri säilitanud. Näiteks elab Ida-Boliivias 40 000 [[saksa keel]]t rääkivat [[mennoniidid\|mennoniiti]]. 168. rida ⟶ 147. rida: Boliivia suurim kaubanduspartner on USA. 2002. aastal eksportis USA Boliiviasse kaupu 283 ja importis 162 miljoni dollari eest. == Ajalugu == ▲[[Pilt:Colors of Altiplano Boliviano 4340m Bolivia Luca Galuzzi 2006.jpg\|pisi\|Altiplano 4340 m kõrgusel]] ▲[[Pilt:Bolivar Arturo Michelena.jpg‎\|pisi\|püsti\|Simón Bolívar]] ▲Boliivia on olnud asustatud rohkem kui 2000 aastat, kui sinna rändasid [[~~aimaraa~~aimarad]]d. ~~Aimaraad~~Aimarad seostavad end Huari–Tiwanaku tsivilisatsiooniga. Selle pealinn [[Tiwanaku]] asus Lääne-Boliivias juba umbes 1500 eKr, ehkki polnud siis tänapäeva mõistes rohkemat kui põllumajandusel põhinev [[küla]]. ▲400. aasta paiku hakkas Tiwanaku laienema. Esmalt hõivas see lisaks Lääne-Boliiviale Lõuna-Peruu ja Põhja-Tšiili, [[7. sajand]]il ka kogu Peruu ranniku peaaegu [[Ecuador]]ini. Tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 6,5 km² ja seal elas 15 000–30 000 elanikku, ehkki hiljuti on välja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve. ▲950. aasta paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest [[põud]], millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, viimasena ka pealinn. 1000. aasta paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast. ▲Boliivia sai [[15. sajand]]il [[inkad]]e riigi osaks, mille [[1524]]–[[1533]] vallutasid [[Hispaania]]st pärist [[konkistadoor]]id. ▲[[1545]] elas Boliivia alal üle 150 000 inimese. [[1543]]–[[1776]] kuulus Boliivia [[Ülem-Peruu]] nime all [[Peruu Asekuningriik\|Peruu Asekuningriigi]] koosseisu ja hiljem [[Río de la Plata]] kuningriigi alla. ▲Simón Bolívar andis [[Antonio José de Sucre]]le valida, kas Ülem-Peruu jääb äsja välja kuulutatud Peruu Vabariigi koosseisu, ühineb [[Rio de la Plata Ühendatud Provintsid]]ega või kuulutab end iseseisvaks. Sucre otsustas uue riigi kasuks ehk formaalselt kuulutas Ülem-Peruu Peruu Asekuningriigist sõltumatuks ja nimetas vastse riigi Bolivari järgi. Sucrest enesest sai Boliivia esimene president ja tema järgi on nimetatud ka riigi pealinn. ▲Täpsemalt kuulutas Sucre [[6. august]]il [[1825]] välja Bolivari Vabariigi. Mõni päev hiljem tegi Boliivia kongresmen [[Manuel Martín Cruz]] ettepaneku: "Kui [[Romulus]]e järgi sai nime [[Rooma]], siis Bolivari järgi peaks nime saama Boliivia." See nimi jäi riigile külge ja [[3. oktoober\|3. oktoobril]] 1825 sai ametlikuks nimeks. ▲[[Salpeetrisõda\|Salpeetrisõja]] ([[1879]]–[[1884]]) tulemusena pidi Boliivia loovutama oma rannikualad koos [[Antofagasta]] [[sadam]]a ja rikaste [[salpeeter\|~~salpeetri~~salpeetriväljadega]]~~väljadega~~ Tšiilile. ▲[[1932]]–[[1935]] toimus [[Chaco sõda]] Paraguay vastu, mis oli samuti edutu. ▲[[2006]] valiti riigi ajaloo esimene [[indiaanlased\|indiaanlasest]] [[president]] [[Evo Morales]]. ▲Boliiviat iseloomustasid sagedased sõjaväelised [[riigipööre\|riigipöörded]] ja riigipöördekatsed. Kuni [[1980. aastad\|1980-ndateni]] elasid maailma kõige innukamad riigipöörajad Boliivias. Umbes 160 iseseisvusaastaga toimus seal 190 riigipööret. Ebastabiilse olukorra põhjustasid rahva madal [[haritus]], [[keskaeg\|keskajast]] pärinevad tavad ja raske [[majandus]]olukord. ▲Boliivia on [[ÜRO]] asutajaliige. ==Vaata ka== 174. rida ⟶ 180. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="SMA">[[Suur maailma atlas]], lk. 140–141.</ref> }}

Boliivia: erinevus redaktsioonide vahel