Tallinna piiramine (1221): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:1221. aasta Eestis; lisatud Kategooria:1221 |
|||
24. rida:
==Tagajärjed==
Piiramisest pääsenud Taani väed asusid karistama Revala, Harju ja Viru ülikuid. Kõik, kes olid liitunud saarlaste väega või muul moel neid aidanud, [[Poomine|poodi üles]], ülejäänutele määrati varasemaga võrreldes mitmekordne maksukoormus ja nõuti sisse suuri hüvitisi. Sellest kasvas aga eestlaste viha taanlaste vastu suuremaks ja hakati pidama plaane nende väljaajamiseks.<ref name=HLK />
[[Marika Mägi]] hinnangul näitab Taani selline väga terav reaktsioon, et Henrik võib oma kroonikas olla liialdanud või osadest sündmustest vaikinud, et taanlasi halvas valguses näidata. Mägi peab ka arusaamatuks, kust võtsid taanlased kohe pärast piiramist ressursse, et ümbritsevate maakondade vanemaid üles pooma minna.<ref>[[Marika Mägi]] (2019). Meresõitjate konflikt. Peatükk raamatus: "Taanlaste ristisõda Eestis", autorid Marika Mägi, [[Carsten Selch Jensen]], [[Kersti Markus]], [[Janus Møller Jensen]], kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Lk 112–113</ref>
Piiramise üle elanud Tallinna asehaldur [[Anders Sunesen]] leidis, et Taani võim Eestimaal pole veel piisavalt kindel ja otsustas seepärast parandada suhteid oma rivaalidega [[Riia]]st. Ta kutsus enda juurde Riia piiskopi Alberti ja [[Mõõgavendade ordu]] meistri [[Volquin]]i ning lubas neile tagastada kogu Liivimaa, et edaspidi üheskoos "paganate ja venelaste" vastu võidelda. Samuti loovitas ta ordule ja piiskopile [[Ugandi]] ja [[Sakala]].<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXV 1, lk 221</ref> Anders Suneseni otsust kinnitas hiljem ka kuningas Valdemar.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 2, lk 231</ref>
| |||