Eestlaste muistne vabadusvõitlus: erinevus redaktsioonide vahel

{{Vaata|Taani sõjakäik Saaremaale}}

Kuigi Henriku kroonikal põhineva Riia misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas võitlus eestlastega 1208. aastal, siis mõnikord on muistse vabadusvõitluse alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. [[1206]]. aastal purjetasid [[Taani kuningas|Taani kuninga]] väed Saaremaale. Sõjakäigu juhina nimetavad Taani annaalid [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskoppi]] [[Anders Sunesen]]i, Läti Henrik [[Taani kuningas|Taani kuningat]] [[Valdemar II]], kellega olid kaasas Anders Sunesen ja [[Schleswigi piiskopkond|Schleswigi piiskop]] [[Nicolaus I (Schleswigi piiskop)|Nicolaus]]. Osalt oli ilmselt tegemist kättemaksuretkega saarlaste vastu, kes olid 1203. aastal rüüstanud Taani provintsis [[Listerby]]s. Samas pikaajaline ettevalmistamine ja vahetult enne selle toimumist paavstilt Anders Sunesenile antud õigus ristitud paganate aladele piiskoppe ametisse nimetada osutavad, et eesmärgiks oli ka püsivamalt Saaremaal oma võimu kindlustada. Läti Henriku kirjelduse kohaselt ehitasid Taani väed Saaremaale puulinnuse, kuid "paganate äkiliste rünnakute" kartuses otsustati lõpuks linnus maha põletada ja taanduda, kuningas suundus tagasi Taani ja piiskopid Riiga, kus nad kogu järgneva talve veetsid. Edutu vallutuskatse järel jäid Taani valitsejad pikaks ajaks Liivimaa ristisõjast kõrvale.<ref name="gIAAk" /><ref name="fhpys" /><ref name="mSG6P" />

 

===Sõja puhkemine riialaste-latgalite ja ugalaste-sakalaste vahel (1208)===

Alberti preestrid Läti Henrik ja Theoderich jätkasid samal ajal ristimistööd Eestimaal. Seitse päeva tegutseti Nurmekundes, sealt liiguti Järvamaale Loppegunde kihelkonda, kus teiste seas peatuti ka Reinvere külas, mille juht teatas, et nad on juba taanlaste poolt ristitud ja ei lase ennast uuesti ristida. Seejärel ristisid preestrid nädal aega nii Virumaal kui Mõhus ning enne Liivimaale tagasipöördumist käidi läbi ka [[Jogentagana]] seni ristimata piirkonnad. Henrik käis hiljem veel ühel ristimiskäigul Ugandi kaugemates piirkondades ([[Valgatabalve]]s). Samal ajal asusid Ugandisse püsivalt elama orduvennad koos oma preestri Hartwiciga, kes samuti mõned ristimata ugalased eest leidis. Samal ajal või hiljemalt järgmisel aastal võtsid orduvennad aset ka Sakala linnustes. Preester Theoderich läks peagi uuesti Järva- ja Virumaale, kus taanlased ta aga paljaks röövisid ja tagasi saatsid. Ka Läänemaale läkitati Riiast preester, kes kohalike eestlaste poolt sõbralikult vastu võeti. Läänemaalased lubasid Riia kirikut teenida ja tasusid talle maksu, kuid jällegi tulid sinna Taani esindajad, kes preestrilt kõik ära võtsid ja mehe tagasi Liivimaale saatsid.<ref name="Vahtre134" /><ref name="HLKXXIV" /><ref name="Vahtre150" />

 

;Tallinna piiramine

{{Vaata|Tallinna piiramine (1221)}}