Marika Mägi toob välja, et Taani [[Rydi klooster|Rydi kloostri]] aastaraamatu kohaselt suundus Anders Suneseni juhitud sõjakäik hoopis [[Reval]]isse või selle ümbruskonda. Mägi pakub välja mõtte, et kolm aastat kogutud sõjajõud võisid ehk olla mõeldud kogu Eestimaa vallutamiseks. Ta peab võimalikuks, et Saaremaale rajatud puidust kindlustus oligi kavandatud ajutise baasina. Linnuse hävitamise ja väe lahkumisega seoses märgib Mägi, et sügisel ja kevadel õhukese jää perioodil oli saar muust maailmast isoleeritud ja ka minema purjetada poleks saanud ka talvel.<ref name=Mägi109110 />
Hilisemates Taani allikates on ka teade taanlaste 1208. aasta edukast sõjakäigust [[Viljandi]]sse. Kui see tõesti aset leidis, siis Mägi oletab, mööndes küll mõtte spekulatiivsust, et retk võis lähtuda ka Tallinnast, kus oli alates 1206. aastast Taaniga mingi leping. See oletuslik lepe sobituks ka 1219. aasta [[Lindanise lahing|Taani sõjakäigu]] konteksti, kus neid Tallinnas algul kohalike poolt sõbralikult vastu võeti. Tallinnast, mitte Riiast alanud 1208. aasta sõjakäik võimaldaks kaühtlasi seletada, miks Henrik sellest vaikis. Taani agressiivne poliitika aastatel 1206–1208 võib samuti olla seotud [[Riia piiskop]]i otsusega paluda algul abi [[Saksa kuningas]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippilt]] ja hiljem tugineda rohkem [[Mõõgavendade ordu]]le, loovutades neile kolmandiku juba vallutatud [[Liivimaa]]st.<ref>Marika Mägi 2019, lk 110–111</ref>
