Redaktsioon: 3. august 2019, kell 18:11 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. august 2019, kell 11:13 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Lademe vanus on 445,6...443,7 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus\|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis [[Ärina kihistu]], milles on eristatud [[Kamariku kihistik\|Kamariku]], [[Siuge kihistik\|Siuge]], [[Tõrevere kihistik\|Tõrevere]] ja [[Vohilaiu kihistik]]ud, Kesk- ja Lõuna-Eestis aga [[Kuldiga kihistu]], milles on eristatud [[Bernāti kihistik\|Bernāti]] ja [[Ēdole kihistik]]ud, ning [[Salduse kihistu]], milles on eristatud [[Brocēni kihistik\|Brocēni]] ja [[Piltene kihistik]]ud. Eraldi stratigraafilise üksuse moodustab veel [[Röa kihistik]]. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater\|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda Glisstjärni kihistu.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Lademe paksus Eestis on 1–10 m.<ref name="EE"/> Põhja-Eestis on esindatud vaid selle lademe ülemised kihid, kuna jäätumisest tingitud merepinna alanemise tõttu jäi see piirkond merepinnast kõrgemale.<ref>Литология поркуниского горизонта в Эстонии.Oraspõld, A. 1975. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised</ref> Tolle perioodi settekivimeid on samal põhjusel säilinud väga vähestes paikades. Lademe [[avamusala]] algab Kesk-[[Hiiumaa]]lt ja lõppeb [[Mustvee]] lähistel, kulgedes läbi [[Taebla]], [[Risti]], [[Kuimetsa]], [[Porkuni]] ja [[Paasvere]]<ref name="EE"/>. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>

Porkuni lade: erinevus redaktsioonide vahel