Riigimõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Akra (arutelu | kaastöö)
10. rida:
[[Rootsi]] aladel liikus suur osa riigimõisaid [[donatsioon]]i protsessi käigus eravaldusse nii [[emamaa]]l, kui [[provintsides]]. Seoses riigitulude vähenemisega alustas Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]] vastavalt [[Rootsi Riigipäev|Riigipäev]]a otsusele [[1655]]. aastal, vaatamata mõisnike vastuseisule, [[mõisate reduktsioon]]i ehk neljandikreduktsiooni. Kuid sellest jäi riigikassa täitmiseks väheseks. [[Karl XI]] algatusel otsustas Riigipäev [[1680]]. aastal suure reduktsiooni kasuks, mis Eesti aladel toimus põhiliselt 1685–1688. Mõisate taasriigistamisega suurenes riigimõisate arv Eesti aladel 17. sajandi lõpuks 460ni ja riigitulu mitmekordistus. [[1690]]. aastal nimetati Rootsi Balti valduste majanduslike jaotusi [[Eesti distrikt|Eesti]] ja [[Liivi distrikt]]iks ja kummagi etteotsa määrati majandusasehaldur, kes pidi tagama riigmõisate majandamise oma [[distrikt]]i piires.
 
Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate [[talupoeg]]ade koormised. [[1681]]. aastal Liivimaa ja [[1687]]. aastal Eestimaa riigimõisates kaotati kroonutalupoegade [[pärisosrjuspärisorjus]] eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis [[sunnismaisus]] ja seotus mõisaga. Riigimõisa rentniku ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal 1691. ja Eestimaal 1696. aastal. Reglementide alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale, kuni kuningani välja.
 
Riigimõisate talupoegade õigused, Rootsi aladel, tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas.