Riigimõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
[[Rootsi]] aladel liikus suur osa riigimõisaid [[donatsioon]]i protsessi käigus eravaldusse nii [[emamaa]]l, kui [[provintsides]]. Seoses riigitulude vähenemisega alustas Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]] vastavalt [[Rootsi Riigipäev|Riigipäev]]a otsusele [[1655]]. aastal, vaatamata mõisnike vastuseisule, [[mõisate reduktsioon]]i ehk neljandikreduktsiooni. Kuid sellest jäi riigikassa täitmiseks väheseks. [[Karl XI]] algatusel otsustas Riigipäev [[1680]]. aastal suure reduktsiooni kasuks, mis Eesti aladel toimus põhiliselt 1685–1688. Mõisate taasriigistamisega suurenes riigimõisate arv Eesti aladel 17. sajandi lõpuks 460ni ja riigitulu mitmekordistus. [[1690]]. aastal nimetati Rootsi Balti valduste majanduslike jaotusi [[Eesti distrikt|Eesti]] ja [[Liivi distrikt]]iks ja kummagi etteotsa määrati majandusasehaldur, kes pidi tagama riigmõisate majandamise oma [[distrikt]]i piires.
Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate [[talupoeg]]ade koormised. [[1681]]. aastal Liivimaa ja [[1687]]. aastal Eestimaa riigimõisates kaotati kroonutalupoegade [[
Riigimõisate talupoegade õigused, Rootsi aladel, tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas.
| |||