Kuralased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
19. rida:
11. sajandil algas kuralaste aktiivse [[piraatlus]]e ja [[viiking]]iretkede periood. Kroonikad räägivad üldsõnalisemalt või detailsemalt nende korduvatest rünnakutest Kuramaa rannikul seilavate kaubalaevade vastu ning rüüsteretkedest Skandinaavia rannikule, rannikulähedastele saartele ja [[Preisimaa]]le. Kuralaste retked Skandinaaviasse muutusid sagedasemaks kui skandinaavlaste retked Kuramaale. Pideva kallaletungiohu tõttu hakati piki Kuramaa rannikut kulgevat kaubateed vältima, liikudes kuralaste aladest ringi kas sisemaa või mere lääneranniku kaudu. Piraatlust on nähtud põhjusena, miks 11. ja 12. sajandil Preisimaa mereäärses piirkonnas kaubanduskeskused praktiliselt puudusid. Skandinaaviasse suundunud rüüsteretki soosis sealsete keskvõimude nõrkus ja omavahelised konfliktid.<ref name="Žulkus">Žulkus</ref>
Taani ajalookirjutaja [[Saxo Grammaticus]]e poolmüütilise [[Bråvalla lahing]]u kirjelduse kohaselt võitles osa kuralasi seal Rootsi poolel, kuid osad rüüstasid samal ajal hoopis Rootsi rannikut.<ref>Žulkus, lk 59</ref> Lahingu ajaloolisus või toimumisaeg on siiski täpselt teadmata.<ref>Zemītis, lk 75</ref> Üksikasjalikumad ja tõetruumad kirjeldused kuralaste röövretkedest pärinevad 12. sajandi lõpust ja 13. algusest. 1170. aastal ründasid nad koos eestlastega Rootsile kuuluvat [[Kalmar]]i ja [[Blekinge]] piirkonda, kuid said samuti seal viibinud Taani vägedelt lüüa. Kuralaste osalemine Rootsi linna [[Sigtuna
Kuralaste rüüsteretkedel, millega nad algselt kopeerisid ilmselt Skandinaavia [[viiking]]eid, olid nii majanduslikud, poliitilised, ideoloogilised kui ka usulised põhjused. Algselt spontaansed retked muutusid aja jooksul organiseerituks ja läbimõelduks. Röövretki viidi üldiselt läbi väikeste laevastikega, kuhu kuulus u 10 laeva, igas u 30 meest, kuid suuremate ja tugevamate keskuste nagu 1210. aastal [[Riia]] ja 1187. aastal võimalikul Sigtuna ründamisel kasutati ilmselt märgatavalt rohkemaid aluseid ja mehi. Merel otsiti ründamiseks üksikuid kaitsetuid kaubalaevu ja tunti võtteid merelahingu pidamiseks, mida näitas kokkupõrge ristisõdijatega Ojamaa väinas. Maal otsiti jõukamaid, kuid nõrgalt kaitstud rannaalasid ning rüüstama minnes jäeti üks laev merele valvesse. Retked olid tõenäoliselt suhteliselt pikaajalised ja ühe retke ajal käidi röövimas mitmetes kohtades. Ölandi lähedane Karholmi saar võis olla nende pikemate retkede aegne laagrikoht ja peatuskoht.<ref name="Žulkus" /><ref name=HLK1210>HLK, XIV (1), lk 101–103</ref>
| |||