Sulgpall: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
35. rida:
Moodsad sulgpallireketid on süsinikgrafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (<100 g) ja väga tugevalt keelestatavad. Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid pole valmistatud mitte plastist, vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest, ning kaaluvad 4,74–5,5 grammi.
 
Sulgpall meenutab väheke nii tennist kui ka võrkpalli. Seda mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 &nbsp;m ja laiusega 5,18 &nbsp;m (üksikmängus) või 6,1 &nbsp;m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 &nbsp;m kõrguse võrguga kaheks.
 
Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool (nagu võrkpallis enne selle viimaseid reeglimuudatusi) – kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist.
57. rida:
1965. aastal toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti meistrivõistluste lehelt).
 
1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti matš). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter.
 
Esimesed Eesti noorte meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis.
72. rida:
 
== Mängu olemus ==
Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 &nbsp;m ja laiusega 5,18 &nbsp;m (üksikmängus) või 6,1 &nbsp;m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 &nbsp;m kõrguse võrguga kaheks.
 
Mängijad löövad sulgpalli reketitega edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku või väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled (nagu võrkpallis pärast selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servija pool eksib, saab vastaspool punkti ja servimisõiguse, kui eksib teine servija, saab vastane punkti ja servimisõiguse.
110. rida:
|-
| Läbitud distants:
| 3,2 &nbsp;km
| 6,4 &nbsp;km
|}
<small>* – tegelik palli mängusolemise aeg jagatuna matši kestusega</small>
Seega läbiti sulgpallis üle kahe ja poole korra lühema ajaga kaks korda pikem distants ja sooritati peaaegu kaks korda rohkem lööke. See võrdlus iseloomustab ilmekalt sulgpalli kui võistlusspordi olemust.
 
Baylori Ülikooli (USA) kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) tehtud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulss tõusta 72-lt löögilt minutis 125-le.
139. rida:
== Huvitavaid fakte ==
* Sulgpalli ajalugu ulatub tagasi Antiik-Kreeka ja Kaugida tsivilisatsioonideni; fragmente selle mängu versioonidest, kus vahel kasutati reketi asemel jalga, on leitud ligi 3000 aasta vanustelt Hiina savinõudelt.
* Kunagi nimede "battledore" ja "shuttlecock" all tuntud mäng sai oma praeguse ingliskeelse nimetuse ''badminton'' Beauforti hertsogi Inglismaal Gloucestershire'is asuva maamaja Badminton House järgi, kus hertsog seda mängu 1873. aastal demonstreeris.
 
* Kunagi nimede "battledore" ja "shuttlecock" all tuntud mäng sai oma praeguse ingliskeelse nimetuse ''badminton'' Beauforti hertsogi Inglismaal Gloucestershire'is asuva maamaja Badminton House järgi, kus hertsog seda mängu 1873. aastal demonstreeris.
 
* Rahvusvaheline Sulgpalliföderatsioon (IBF) peakorteriga Inglismaal, Gloucestershire'is, asutati 1934. aastal.
 
* Praegusel momendil (2001, suvi) on IBF-l 149 liiget.
* Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 &nbsp;km/h.
* Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,6–2 &nbsp;km.
* Sulgpall kaalub 4,74–5,50 grammi.
* Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvanud sulgedest.
* Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge.
* Suurim sulgpall maailmas asub 1994. aastast Kansas City muuseumi ees – see on 48 korda suurem tegelikust sulgpallist, 5,49 meetrit kõrge ja kaalub 2268 &nbsp;kg.
* Thomas Cup'i, meeste võistkondlike maailmameistrivõistluste võitjaks on alates nende pidamise algusest 1948. aastal tulnud vaid kolm riiki – Malaisia, Indoneesia ja Hiina.
* Ainus riik väljastpoolt Aasiat, kes on suutnud võita Uber Cup'i, naiste võistkondlikud maailmameistrivõistlused, on USA – aastatel 1957, 1960 ja 1963; ülejäänud karikaomanikud on Hiina Indoneesia ja Jaapan.
218. rida ⟶ 215. rida:
**2018 [[Raul Must]]
**2019 [[Raul Must]]
 
* '''Naisüksikmäng'''
**1965 [[Helle-Mall Pajumägi]]