Scoutspataljon: erinevus redaktsioonide vahel

|praegune_ülem= kolonelleitnantmajor TarmoEero KundlaAija

Pataljoni ülem on alates 20162019. aastastaasta augustist major [[Eero Aija]]. Enne teda juhtis pataljoni kolonelleitnant [[Tarmo Kundla]].

Pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid [[CV90|CV-90]], soomustransportööre [[Sisu Pasi|Sisu XA-180EST]] ja Sisu XA-188, tankitõrjeraketsüsteeme [[FGM-148 Javelin|Javelin]], 120mm [[miinipilduja]]id ja 12,7 mm kuulipildujaid [[M2 Browning]].

Scoutspataljoni eelkäijaks oli [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud [[Scoutsrügement]], mille ülemformeerija ohvitseriks ja kompanii kapteniks määrati [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 rügemendi I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 rügemendi lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 Ostrovi[[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 099. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref>

Algselt moodustati Scoutsrügemendi A kompanii, mis väljus lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Kaitseministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai rügemendi operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 rügemendi lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 rügemendi jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 099. detsembril 1919 rügemendi ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber; kuni 1928. aasta oktoobrini käis algne rügement paljude ümberkorralduste tõttu läbi mitme väeosa koosseisust üksiku kompanii ja pataljonina. 1928. aasta sügisel formeeriti Scouts Üksik Jalaväe Pataljon, mille ülema ktkohusetäitja kolonelleitnant E. Jürmann tõstatas Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/>

27. märtsil 1934. aastal asutasid Tallinnas Kaitseliidu Tallinna Maleva majas Kaarli tänav 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel Friedrich-Karl Pinka, kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 Hirvelaan) ja Johannes Animägi eestvedamisel [[Selts "Scouts Rügement"|seltsi "Scouts Rügement"]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts Üksiku Jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts "Scouts Rügement" tegutses 1934-19401934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle Riigiarhiivile[[Riigiarhiiv]]ile (seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9).

=== Ülemad ===

* alates 20162016–2019 Tarmo Kundla

*{{commonskat-tekstina|Scoutspataljon}}