Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 21 baiti ,  3 kuu eest
resümee puudub
Rootsi võimu ajal asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]). [[Põhjasõda]] algas [[1700]], [[Pärnu piiramine (1710)|vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal]], Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.
 
18. sajandil kehtis Pärnus oma arvestuslik rahaühik, Pärnu kuranttaaler (''Thaler pernauisch courant''), mis võrdus 64 Rootsi [[öör]]i ja 75 Vene [[Kopikas|kopikaga]]<ref>Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. Ajaloomuuseum, 2018, lk. 144. ISBN 9789949624225</ref>.
 
[[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale [[Katariina II|Katariina II-le]] veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. [[18. sajand]]il elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga.
Anonüümne kasutaja