Sunnismaisus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Sunnismaisus''' oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine [[talupoe... |
P näpuviga |
||
5. rida:
14. sajandil tekkisid Eesti aladel esimesed sunnismaisuse ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. 15. sajandi esimesel poolel hakkati pagenud talupoegi tagasi nõudma ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkulepeid talupoegade tagastamiseks endisele omanikule. [[1458]]. aastast on säilinud selline kokkuleppe [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]]. Moodustati Haagikohtu jaoskonnad ja pandi ametisse [[haagikohtunik]]ud, kelle ülessandeks oli pagenud talupoegade otsimine ja tagasitoomine. Talupoegade sunnismaistamine viidi eesti aladel lõppule 16. sajandi esimesel poolel.
Talupoegade sunnismaisusele tõi leevendust 1816. aastal [[Eestimaa talurahvaseadused|Eesimaa]] ja 1819. aastal [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadused]], kuid need ei likvideerinud sunnismaisust, kuna talupoegade liikumisvabadus oli ikkagi piiratud. Talupoegade liikumiskitsendused likvideeriti lõplikult alles [[1863]]. aasta [[
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
| |||