Kanahaua sulglohk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Teet Kalm (arutelu | kaastöö)
P väike täpsustus
Teet Kalm (arutelu | kaastöö)
13. rida:
1964. aastal 9. septembri otsusega nr. 99 "Looduse kaitsest Tartu rajoonis" võttis Tartu rajooni TSN Täitevkomitee Kanahaua riikliku kaitse alla kohaliku tähtsusega maastiku üksikobjektina. Eesti Vabariigi alguses sai sellest vana kaitsekorraga piiranguvööndi tüüpi objekt, mis lubab muuhulgas mõõdukat majandustegevust (näiteks puude harvendamist), telkimist ja lõkke tegemist.
 
15.01.2015 moodustas Vabariigi valitsus otsusega nr. 7 "Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" sulglohuga ligikaudu samades piirides maastikukaitseala, mille põhieesmärk oli täiendavalt kaitse alla võtta sulglohus jakasvav selleja ümberseda kaitsevümbritsev mets, mis kaitseb sulglohu nõlvu erosiooni eest. Lohu järskudel nõlvadel kasvav salumets, mis on oma raieküpsuse ületanud, teeb selle Eestis ainulaadseks, sest sarnaseid kasvukohti on kaitse all väheseid. Maastikukaitseala võimaldas ala määrata sihtkaitsevööndiks, mille kogupindalaks sai 4,6 hektarit. Selles kaitsevööndis on keelatud igasugune majandustegevus, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul.<ref>{{Netiviide|Autor=Mati Raidma|URL=https://www.envir.ee/sites/default/files/kanahaua_seletuskiri.pdf|Pealkiri=Vabariigi Valitsuse määruse „Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu seletuskiri|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=30.01.2015|Kasutatud=23.07.2019}}</ref> Uue kaitsekorraga loodetakse, et hooldusraiete lõpetamine muudab selle pikapeale loodusmetsakoosluseks ja inimtegevuse jäljed ei ole varsti enam näha.<ref name=":0" />
 
Kaitsekorralduskavas 2016-2025 on kavandatud matkaradade väljaehitamine ja trepi rajamine suusahüppetorni kohale, kus suusatajad mäest üles liikusid, vajadusel vaadete avamist traditsioonilistest vaatepunktidest.