Amata vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
22. rida:
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kurmji muinaskalmed ehk Kalmistuküngas, Kaikūņi muinaskalmed, Lejaskauļi muinaskalmed ehk Kalmistuküngas, Doļi linnamägi ja Bērzkalni muinaskalmed ehk Kallisküngas.<ref name="GcWbC" /> Kohaliku kaitse all on Olnieki keskaegne kalmistu, [[Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)|Rencēni mõisa]] keskaegne kalmistu, Rēveļi muinaskalmed koos sealse hiiega, Palmēni keskaegne kalmistu ja Kalnasīļi keskaegne kalmistu ning sealne kirikuase ehk Pühamägi.<ref name="LJQc4" />
 
Valla tähtsaim jõgi on selle piirialadel voolav [[Amata]]. Looduskaitse all on Kaļļi allikad, [[Aleksandrs Čaks]]i istutatud tamm, üks [[mets-õunapuu]] , üks haab, üks mänd, üks kuusk ja neli looduskaitsealust nimetut põlist tamme.<ref name="eD5FL" />
 
Vallas on kaksteist [[küla]]. Valla keskus [[Ģikši]] on staatusega ''vidējciems'' ja seal oli 2019. aastal 275 elanikku. Kaks valla küla on staatusega ''aprūpes ciems'' – Amatas skola 5 elanikuga aastal 2007 ja Spāre 34 elanikuga aastal 2019. Neli valla küla on staatusega ''skrajciems'' – Aparnieki 20 elanikuga aastal 2007, Stākas 8 elanikuga aastal 2007, Zāģeri 5 elanikuga aastal 2019 ja Velmeri 31 elanikuga aastal 2007. Viis valla küla on staatusega ''mazciems'' – Kauļi 11 elanikuga aastal 2007, Reinas 9 elanikuga aastal 2007, Rencēni 18 elanikuga aastal 2007, Sīļi 3 elanikuga aastal 2007 ja Venči 4 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="9vNvX" />