Redaktsioon: 20. juuli 2019, kell 13:58 redigeeri Indrekhu (arutelu \| kaastöö) 5 muudatust Vreemanni mälestuskivi avati Pindi kalmistul 12.10.1024, lõhuti punavõimu poolt 1947, taastati 10.novembril 1994 Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. juuli 2019, kell 14:56 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust toim Uuem muudatus →
9. rida: \| Hüüdnimi = \| Sünniaeg = [[10. november]] [[1894]] \| Sünnikoht = [[Nõnova]], [[Lasva vald]], [[Võrumaa]] \| Surmaaeg = [[23. märts]] [[1919]] \| Surmakoht = [[Suurõ-Ruuga]], [[Rõuge vald]], Võrumaa \| Teenistused = \| Auaste = [[kapten]] 18. rida: \| Autasud = [[Vabadusrist]] I/3 }} ~~{{keeletoimeta}}~~ '''Friedrich Vreemann''' [[Vabadusrist\|VR I/3]] ([[10. november]] [[1894]] [[Nõnova]], [[Lasva vald (Vastseliina kihelkond)\|Lasva vald]], [[Võrumaa]] – [[23. märts]] [[1919]] [[Suurõ-Ruuga]], [[Rõuge vald]], Võrumaa) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kapten]]), kes langes [[Eesti Vabadussõda\|Eesti Vabadussõjas]] [[23. märts]]il. ==Elulugu== Vreemann sündis [[Lasva vald\|Lasva vallas]], [[Nõnova]] külas Hööde talus. Ta õppis ~~[[Võru]] linnas,~~ Võru linnakoolis~~, ning~~. [[IEsimene maailmasõda\|IEsimese maailmasõja]] alguses mobiliseeriti ta [[Venemaa Keiserlik armee\|Venemaa Keiserlikku armeesse]], lõpetas 1915. aastal Petrogradi lipnike kooli ja temast sai andekas sõjaväelane. IEsimeses maailmasõjas sasai taVreemann [[staabikapten]]i auastme ja teda ~~pärjati~~autasustati kuue [[orden]]iga. [[Eesti rahvusväeosad]]e loomise paiku tuli ~~Friedrich~~Vreemann [[1917]]. aastal üle [[1. Eesti jalaväepolk]]u. Ta organiseeris salamisi Võrus kohalikku [[Kaitseliit]]u ning määrati 1918. aasta novembris [[Kaitseliidu Võrumaa malev\|Võrumaa Kaitseliidu]] esimeseks pealikuks. ==Eesti Vabadussõjas== {{tsitaat\|[[21. märts]]il jõudis [[Tartu]]st [[Võru]] jaama II diviisi komandandirood [[Võrumaa]] tuntuma sõjasangari, 25-aastase kapteni Vreemanni juhatusel. Meeskond oli välimuselt kirju, kuid relvastuselt tugev, sest poistel oli kolm [[Lewis (kuulipilduja)\|Lewise kuulipildujat]] ja viis [[Madsen (kuulipilduja)\|Madseni kuulipildujat]]. Samal päeval alustati teekonda rinde poole. Ööbiti [[Nursi]] metsavahi majas ja järgmisel päeval mindi edasi Sänna poole. [[Sänna]]l avati nende pihta aga tuli ja nad olid sunnitud taanduma. Pärast pikka lahingut vaenlane taandus ja rood võttis suuna edasi Rõugesse. Järgmisel päeval algas uus suur lahing, mille käigus Vreemann langes, läbipuurituna neljast kuulist. Õhtul saadi aga vaenlasest jagu.\|{{lisa viide}}\|}} Kapten Vreemann maeti [[Pindi kalmistu]]le, kus on talle ~~püstitati ausammas~~ 12. oktoobril 1924 püstitati ausammas Vabadussõjas langenute mälestamise Võrumaa komitee poolt. Ausammas võeti ~~punavõimu~~[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu]] poolt maha 1947. aastal. Sammas taastati ja taasavati Friedrich Vreemanni 100. sünniaastapäeval, 10. novembril 1994. ==Vaata ka== *[[F.Friedrich Vreemanni mälestussammas\|(Vreemanni mälestussammas Pindis)]]. {{JÄRJESTA:Vreemann, Friedrich}}

Friedrich Vreemann: erinevus redaktsioonide vahel