Erinevus lehekülje "Iiri näljahäda" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Iiri näljahäda''' ehk '''Suur näljahäda''' ([[iiri keel]]es ''an Gorta Mór'', [[inglise keel]]es ''the Great Famine'' või ''the Great Hunger'') oli hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] koosseisu kuulunud [[Iirimaa]]l aastatel [[1845]]–[[1852]].
 
Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[kartul]]i iirlaste toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar]]ele ja sealtkaudu, või otse, [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus "[[kirstulaevad]]eks", kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta. Näiteks moodustasid 1860. aastatel [[New York|New Yorgi]] elanikkonnast neljandiku iirlased, kes elasid enamasti nn [[slumm]]ides.
 
[[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes neljandiku. Seejärel suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli [[Katoliiklus|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud sündmuste üks ajendeid.
Anonüümne kasutaja