Dikļi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
18. rida:
==Ajalugu==
Dikļi kihelkonnale pani alguse aastall 1630 kihelkonna alale ehitatud kabel, milles hakkasid teenistusi pidama [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] õpetajad. See tõi kaasa Aloja ja [[Salatsi kihelkond]]ade vahelise tüli, sest ka Salatsi kihelkond pidas neid alasid enda koosseisu kuuluvaks ja nii hakkasid seal käima ka Salatsi kirikuõpetajad. Kihelkondade vaheline sõda lõppes sellega, et piirkond allutati hoopis Umurgale.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110</ref>
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522</ref> Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks [[Augstroze kirik]].<ref>http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/</ref> [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Dikļi mõis]]ale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud.
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]]
| |||