Raadio Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Raadio Eestis''' sai alguse [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1918]]. aastal, kui [[raadioside]] organiseerimiseks moodustati [[Tallinna sadam]]as asunud Balti laevastiku sädetelegraafijaama baasil [[Eesti Kaitseministeerium]]i mere- ja lennuväe Tallinna Traadita Telegraafijaam.

[[1921]]. aastal demonstreeriti Eestis esimest korda [[Raadiovastuvõtja|raadiovastuvõtjat]] ([[Raadioaparaat|raadioaparaati]]) kui välismaiste [[Raadiosaatja|raadiosaatjate]] poolt [[Eeter|eetrisse]] antavate saadete vastuvõtmise vahendit.

Esimesed raadiovastuvõtjad jõudsid [[Eesti]]sse juba enne Eestioma [[Ringhääling|ringhäälingu]] loomist Eestis.

Eestikeelse vaste sõnale "''broadcast''" – sőna "[[ringhääling]]" mõtles välja postivalitsuse ülem [[Hindrek Rikand]] [[22. november|22. novembril]] [[1923]]. aastal.

[[Ringhääling]]u katsed algasid Eestis juba [[16. jaanuar]]il [[1924]], kui [[Tallinn]]a ja [[Weimari vabariik|Saksa]] raadiojaama [[Königs Wusterhausen]]i vahel tehti kõneproov. Kuna kõneproovi kuuldavuse kohta puudub informatsioon, siis ei peeta seda katsesaadete ametlikuks alguseks.

Esimene ametlik ja kuuldav raadiosaade läks eetrisse [[11. mai]]l 1924. aastal ning selleks oli [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i õpilaste [[segakoor]]i kontsert. Seda saadet edastas 2500 meetrise [[lainepikkus]]ega [[Haapsalu]] posti-telegraafijaama saatja. Saatja mastantenni kõrguseks oli 90 meetrit, see seisis tugiisolaatoritel ning oli tõmmitsatega teraskonstruktsioonmast.

Esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade läks eetrisse [[18. detsember|18. detsembril]] [[1926]]. aastal kell 19:00. Esimest raadiosaadet edastatianti eetrisse [[Kopli]] saatejaama kaudu, kuhu helisignaal edastati Pikk tn. 43 asunud stuudiost. Saatja väljundvõimsus oli 2,4 kW. Esimesteks silmapaistvamateks saatejuhtideks olid naisteadustaja [[Erika Veidenbaum]] ja reporter [[Felix Moor]]. [[1927]]. aasta sügisel kolis Raadio Ringhääling [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] kolmandale korrusele, kus olid tunduvalt avaramad ruumid ning head võimalused teha muusikaüritustest ja teatrietendustest otseülekandeid.

1936. aasta [[märts]]is sai Riigi Ringhääling omaleendale esimese plaadikirjutamise masina ja [[1939]]. aasta [[aprill]]is said nadsaadi Saksamaal valmistatud [[AEG]] [[magnetofon]]id. [[1938]]. aasta [[august]]is ehitati Ringhäälingu meeskonna tarbeks reportaažibuss, mille nimeks sai Hõbehall. Riigi Ringhäälingu paberil avaldatud häälekandjaks oli väljaanne [[Raadioleht]].

1938. aastal said alguse ka katsed ruumilise heli edastamisega raadioringhäälingus - [[Stereofoonia|stereofoonilised]] raadiosaated [[kesklaine]]l. Selleks kasutati vasaku ja parema kanali signaalide edastamiseks kahte [[Amplituudmodulatsioon|amplituudmodulatsiooniga]] töötavat saatjat ([[Stereo|AM-stereo]] üks variante). Neid saateid sai kuulata kahe vastuvõtja abil, millest üks oli häälestatud ühe, ja teine teise saadet edastava ringhäälingusaatja sagedusele.

[[1936]]. aastal alustati [[Türi]] kesklaine saatejaama ehitamist, et tagada üle-eestiline Riigi Ringhäälingu saadete kvaliteetne vastuvõtt. Türi saatejaam oli 196,6 meetrit kõrge isolaatoritel vabalt seisev mast, mis oli esimene tugedeta mastantenn Euroopas ja kõrgeim seda tüüpi mast maailmas. Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam alustas oma tööd [[15. detsember|15. detsembril]] [[1937]]. aastal. Tegemist oli poollaine antenniga., Saatjasest saatja lainepikkuseks oli 410,4 meetrit.

Seega edastasid 1937. aastaks Riigi Ringhäälingu saateid juba kolm saatjat, mis asusid Tallinnas, Tartus ja Türil. Saadete avalauseks oli "Halloo, halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!"

[[1. mai]]l [[1956]] hakkas Eesti Raadio oma saateid edastama [[Sagedusmodulatsioon|sagedusmodulatsiooni]] ([[FM-raadioringhääling|FM]]) kasutades ka [[ultralühilaine]]l. Vaatamata sellele ja ultralühilaine vastuvõtu võimaluse olemasolule uutel kõrgema klassi raadiovastuvõtjatel, kuulati raadiosaateid veel mitukümmend aastat peamiselt kesklainel, kus raadiolevi oli hea kogu Eesti territooriumi ulatuses. Ultralühilaine saatjate leviala kattis küll suurema osa rahvastikust suuremates linnades ja nende lähialadel, kuid mitte kogu Eestit. Kesklaine laialdast kasutamist kuulajate poolt soodustas ilmselt ka kesklaine saatejaamade arvu suurendamine ja kantavate transistorraadiote laialdane kasutuselevõtmine, kuigi [[AM]] abil kesklainel edastatava helisignaali kvaliteet ei olnud nii hea kui FM puhul. Samal sagedusel töötavate kesklaine AM saatejaamade kandevsignaalid sünkroniseeriti.

Ringhäälingu AM-saatjate sagedusala[[sagedusriba]] laiendatilaiust suurendati kuni 12 kHz-ni, nagu seda USA-s oli tehtud juba aastakümneid tagasi. Paraku ei võimaldanud enamus raadiovastuvõtjaid seda helikvaliteedi tõusu ära kasutada. Ka kõrge kvaliteediklassiga raadiovastuvõtjatel oli AM vastuvõtu sagedusriba piiratud (näiteks, [[Estonia-3|Estonia-3'l]] oli see 9 kHz). Paljudel raadiovastuvõtjate mudelitel ilmus siiski vastav uus laiaribalisem režiim – "kohalik vastuvõtt". Oluliselt vähendati ka AM-saatjate [[Mittelineaarmoonutus|mittelineaarmoonutusi]], Selles osas jõuti mõne protsendini 50% modulatsioonisügavuse juures keskmistel helisagedustel.

[[1. juuni]]l [[2007]] liideti Eesti Raadio ja [[Eesti Televisioon]] ning selle organisatsiooni nimeks sai [[Eesti Rahvusringhääling]] (ERR).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.err.ee/|Pealkiri=Eesti Rahvusringhäälingu ametlik veebilehekülg|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.05.2019}}</ref>.

Samal ajal hakkasid programmid avaldama saatekavaoma saatekavasid [[Internet|Internetis]] [[veebileht]]ede kujul ja osa neist edastasidhakkasid kaoma programmi [[Internet|Interneti]] kaudu ka edastama, seda esialgu küll üsna kesise helikvaliteediga.

Ultralühilainel 87...108 MHz kuulatavaid ERR ja eraõiguslikke programme on eetris 30 ringis<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_raadiojaamade_loend|Pealkiri=Eesti raadiojaamade loend|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Programme edastatakse territoriaalselt erinevatel sagedustel, mida on osa programmide puhul kuni 15 (ERR programmid jt.). Kõik need edastavad stereofoonilist heli MPX-süsteemis. jaEnamik enamikneist on kuulatavad ka [[Internet]]i kaudu.

Osa programme on piiratud leviga ja kohaliku tähtsusega. Nende saatjate võimsused on väikesed ja piisava vahekauguse korral saab nende puhul kasutada lähedasi kandevsagedusi.