Bhikkhu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pisitäiend |
pisitäiend |
||
6. rida:
Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (sanskriti keeles ''parivrājaka''), kuna neil puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki [[klooster|kloostrites]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref>.
Mungaks saamisele eelneb mungaõpilase ehk [[šramanera]] periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. [[Theravaada]] traditsioonis peab munk järgima 227 [[pratimokša]] reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev, kuid enamasti kuulub nende hulka üks söögikord päevas, loobumine kõrgest ja pehmest magamisasemest, loobumine igasugusest meelelahutusest jmt.
''[[Upāsaka]]'' (meessoost) või ''upāsikā'' (naissoost) on ([[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse) ilmikjärgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes juhindub "Viiest tõotusest". Peamine sisuline erinevus ''[[upāsaka]]'' ja bhikkhu vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka varast ja kodust. Formaalne erinevus seisneb pühitsuses, kuid loomulikult võib igaüks elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima.
12. rida:
Bhikkhud elatuvad toetajate annetustest. Bhikkhu pole preester, ta ei ole vahendaja jumala ja inimese vahel. Bhikkhu on valinud [[Tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba elu. Algselt ja ideaalselt vajab bhikkhu vaid rüüd keha katmiseks ja kaussi toidu kerjamiseks ning neid saab ta ka ise endale valmistada. Tal pole ka tavaeluga seotud kohustusi, kuid ta on seotud lubadusega pidada kinni 227 reeglist (''bhikkhunī'' järgib 311 reeglit), mille ta on võtnud enesele vabatahtlikult.
Bhikkhu viibib tavaliselt kloostris ehk [[vihaara]]s, kuid ta võib olla ka mujal või rännata vabalt ringi. Kuna bhikkhu on idee poolest kodutu, siis pole ta ka jäigalt kinnistatud ühe või teise [[vihaara|kloostri]] külge. Üldiselt on bhikkhu teretulnud mistahes riigi ja koolkonna budistlikus kloostris. Üksnes [[vassa]] ajal (vihmaperioodil) peavad bhikkhud reeglina püsima ühes kindlas kohas.
Bhikkhu (või bhikkhunī) väliseks tunnuseks on [[mungarüü]] ([[sanskriti keel]]es ''cīvara'' või ''kāṣāya''), mis oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeva [[theravaada]] budismi maades. Ehkki bhikkhudel (bhikkhunīdel) on [[sangha]]s ja [[klooster|kloostris]] erinevad õigused ja kohustused – kannavad nad kõik ühesuguseid rüüsid, ilma mingite täiendavate tunnusmärkideta. ▼
▲Bhikkhu (või bhikkhunī) väliseks tunnuseks on [[mungarüü]] ([[sanskriti keel]]es ''cīvara'' või ''kāṣāya''), mis oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeva [[theravaada]] budismi maades. Ehkki bhikkhudel (bhikkhunīdel) on [[sangha]]s ja [[
Bhikkhu saab igal ajal loobuda oma staatusest, minnes ilmalikku ellu, ning võib ka jälle uuesti bhikkhuks saada.<ref>Nyanatiloka, ''Buddhist Dictionary: A Manual of Buddhist Terms and Doctrines'', Edited by Venerable Nyanaponika, "Taṇhā", (Chiang Mai: Silkworm Books, 2007), p. 38.</ref>
| |||