Elektrooniline hääletamine Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
112. rida:
== E-hääle kontrollimise võimalus ==
Lähtuvalt [[OSCE]] 2011. aasta raportis antud soovitustest ja Paavo Pihelga valimiskaebusest võeti [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel]] katseliselt kasutusele elektroonilise hääle kontrollimise võimalus.<ref name="PWERP" />
Lähtuvalt [[OSCE]] 2011. aasta raportis antud soovitustest võeti [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel]] katseliselt kasutusele elektroonilise hääle kontrollimise võimalus.<ref name="PWERP" /> Tegemist on OSCE soovituste osaga, mis puudutab hääle individuaalset kontrollitavust ning tähendab, et valijal on võimalik pärast hääletamise protseduuri läbimist piiratud aja jooksul kontrollida, kas hääl jõudis valimiskomisjoni kujul, mis vastab tema tahtele. Kui valija on arvutis e-hääletamist lõpetamas ja ekraanile ilmub teade hääle kättesaamise kohta, kuvatakse samas ka [[QR-kood]], mille abil saab teises seadmes asuda häält kontrollima. Kontrollimiseks tuleb nutiseadmes käivitada vastav rakendus ja pildistada hääletamisarvutis ekraanile ilmunud koodi. Seejärel võtab seade ühendust valimisserveriga ja nutiseadme ekraanil kuvatakse, millise kandidaadi poolt valija hääle andis. Ehkki telefon ütleb, kelle poolt konkreetne kasutaja hääletas, ei tea seda häälteserver ja hääle salajasus on endiselt garanteeritud. Esialgu oli võimalik oma e-hääle jõudmist valimiskomisjoni üle kontrollida vaid Androidi süsteemil põhineva nutiseadmega.<ref name="e-haale-kontrolli-noksud" /> 2014. aasta lõpu seisuga oli e-hääle kontrollimiseks võimalik kasutada [[Android]]i, [[Windows Phone]]'i ja [[iOS]]-i [[operatsioonisüsteem]]iga nutiseadmeid.<ref name="xNzvy" /> Õigusliku tähenduse sai häälekontroll 2015. aastal. Testprojekti ajal ei olnud proovikontrolli alusel võimalik valimistulemust tühistada.<ref name="e-haale-kontrolli-noksud" />▼
▲
Universaalset kontrollitavust ja selle ning individuaalse kontrollitavuse kombinatsioonis võimaldatavat [[Otsast lõpuni kontrollitavus|otsast lõpuni kontrollitavust]] pole Eestis rakendatud, kuigi see oli seatud eesmärgiks juba e-hääletuse lähteuuringutes aastal 2001 <ref name="lipmaa" /> ning sõnastatud 2003. aasta e-hääletuse organisatsioonilises ja tehnilises kontseptsioonis.<ref name="martens" /> ▼
▲Universaalset kontrollitavust ja selle ning individuaalse kontrollitavuse kombinatsioonis võimaldatavat [[Otsast lõpuni kontrollitavus|otsast lõpuni kontrollitavust]] pole Eestis rakendatud, kuigi see oli seatud eesmärgiks juba e-hääletuse lähteuuringutes aastal 2001 <ref name="lipmaa" /> ning sõnastatud 2003. aasta e-hääletuse organisatsioonilises ja tehnilises kontseptsioonis.<ref name="martens" />
== Töörühm kontrollitava, turvalise ja läbipaistva süsteemi loomiseks ==
Vastavalt 2019. aasta Riigikogu valimiste järel tööd alustanud valitsuse koalitsioonileppele algatas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister [[Kert Kingo]] 7. juunil 2019 e-valimiste töörühma, mille eesmärgiks on "kontrollitava, turvalise ja läbipaistva süsteemi loomine" ning ülesandeks "e-hääletamise süsteemi analüüsida, teha ettepanekuid selle sõltumatuks rahvusvaheliseks testimiseks rahvusvahelisel platvormil ning vajadusel valimissüsteemi ja vastava seadusandluse täiendamiseks ja muutmiseks".
==Mida on vaja e-hääletamise korraldamiseks==
| |||