Alaska: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
88. rida:
 
==Ajalugu==
Arvukad põlisrahvad asustasid Alaska juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste saabumist. Tänapäeva Alaska kaguossa, [[Yukon|Yukoni]] ja ossa nüüdsest [[Briti Columbia]]st, rajasid [[tlingitid]] [[matriarhaat|matriarhaals]]e ühiskonna. Samas piirkonnas elasid [[haidad]], keda tänapäeval tuntakse nende ainulaadse kunsti poolestjärgi, ja [[tsimšid]], kelle arvukust kahandas järsult 1860. aastate rõugeepideemia. Lääne ja Edela-Alaskal asusid [[jupikid]], nende sugulased [[alutiigid]] elasid Lõuna-Alaska keskosas. Sisemaa põhjaosas elanud [[gvitšinid|gvitšineid]] teatakse peamiselt nende karibuusõltuvuse järgi, kes tänapäeval elutsevad Arktika Riiklikus Loodusreservaadis (Arctic National Wildlife Refuge). North Slope'il ja Little Diomede'i saarel elavad [[inuitid]] (varasema nimega eskimod).
 
[[File:1860-russian-america.jpg|pisi|Vene Ameerika 1860. aastal]]
Eurooplaste esimene kokkupuude Alaskaga oli 1741. aastal, mil [[Vitus Bering|Vitus Beringi]] juhtimisel toimus sinna Vene mereväe ekspeditsioon. Kui tema meeskond maailma parimaks karusnahaks peetud [[merisaarmas|merisaarma]] nahkadega Venemaale naasis, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki [[Siber]]i rannikult [[Aleuudid|Aleuudi saartele]]. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati [[1784]]. aastal. Aastatel [[1774]]–[[1800]] läkitas [[Hispaania]] rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul. [[1789]]. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu [[Valdez]], [[Bucareli väin]] ja [[Cordova]]. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldas [[Vene-Ameerika Kompanii]] ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.
 
[[Baranofi saar]]el [[Alexandri saarestik]]us asuv [[Sitka]], mis kandis aastatel [[1804]]–[[1867]] nime Uus-Arhangelsk, sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi selleks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[William H. Seward]] juhtis 1867. aastal Alaska ostuläbirääkimisi, mille tulemusena osteti (vt [[Alaska ostmine]]) osariik [[30. märts]]il [[1867]]. aastal 7,2 miljoni USA dollari eest (tänapäeval ligikaudu 113 miljonit dollarit). Ruutkilomeetri hind oli umbes 4,74 dollarit.
 
Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884. aastal sai Alaskast mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa ja [[11. mai]]l [[1912]] organiseeritud territoorium (millega seoses sai pealinnaks Juneau) ning [[3. jaanuar]]il [[1959]] kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.