Võidupüha (9. mai): erinevus redaktsioonide vahel

7. mai öösel 1945 kell 2.41 Kesk-Euroopa aja järgi kirjutati Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l Reimsis[[Reims]]is liitlasvägede peakorteris alla [[Kolmas riik|Saksamaa]] tingimusteta kapituleerumisaktile. Saksamaa poolt kirjutas alla kindral [[Alfred Jodl]], lääneliitlaste poolt USA[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kindral [[Walter Bedell Smith]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt Nõukogude Liidu esindaja liitlasvägede peakorteri juures kindral [[Ivan Susloparov]], kes küsis Nõukogude liidriltLiidu juhilt [[Jossif StaliniltStalin]]ilt vastavat allakirjutamise luba. Kuna Stalinilt polnud allakirjutamise hetkeks luba tulnud, nõudis Nõukogude Liit uue kapituleerimistseremoonia korraldamist.

Reimsi kapitulatsioon oli toonud relvarahu läänerindel, kuid Nõukogude-Saksa rindel jätkusid 7. ja 8. mail lahingud. Saksa relvajõudude viimane ülemjuhataja [[feldmarssal]] [[Ferdinand Schörner]] käskis veel 8. mail jätkata Nõukogude vägedele vastupanu osutamist: "Võitlus läänes on igaljuhul läbi, kuid siin ei saa olla mingit küsimust alistumises bolševikele[[bolševik]]ele."<ref>Jones, Michael (2015). After Hitler: The Last Days of the Second World War in Europe. John Murray. p. 259.</ref>

Teine Saksamaa tingimusteta kapituleerimistseremoonia toimuski 8. mai hilisõhtul Berliini[[Berliin]]i äärelinnas Karlshorstis Nõukogude Liidu [[marssal]] [[Georgi ŽukoviŽukov]]i peakorteris. Kuna kapituleemisaktkapituleerumisakt tuli tõlkida mitmesse keelde, jõuti füüsilise allakirjutamiseni [[8. mailmai]]l kell 22.43 Kesk-Euroopa aja järgi (Moskva aja järgi [[9. mai]]l kell 00.43). Saksamaa poolt kirjutas alla Saksa relvajõudude kindralstaabi ülem feldmarssal [[Wilhelm Keitel]], Nõukogude Liidu poolt marssal Žukov ja lääneliitlaste poolt Briti õhujõudude marssal [[Arthur Tedder]], kes oli sel hetkel lääneliitlasvägede ülemjuhataja Eisenhoveri[[Twight Eisenhover|Eisenhover]]i asetäitja. Tunnistajatena kirjutasid alla USA Strateegiliste Õhujõudude Komandör Euroopas [[kindral]] [[Carl Spaatz]] ja Prantsuse Esimese Armee ülem kindral [[Jean de Lattre de Tassigny]]. Juures viibisid Saksa Sõjalaevastiku ülem [[kindraladmiral]] [[Hans-Georg von Friedeburg]] ja Saksa õhujõudude kindralstaabi ülem [[kindralkolonel]] [[Hans-Jürgen Stumpff]].

Enamasti alistusidki Saksa üksused järgmisel päeval, 9. mail. Eranditeks onolid Tšehhimaa, kus sissepiiratud Saksa väed üritasid välja murda lääneliitlaste juurde, ja [[Horvaatia]], kus väegrupp E üritas välja murda [[Josip Broz Tito|Tito]] partisanide haardest.

Reimsis allakirjutatud tingimusteta kapitulatsiooniakti hoiti esialgu saladuses ja lääneriikide riigijuhid hoidusid avalikest deklaratsioonidest, oodates Berliinis toimuva kapitulatsiooni toimumist Berliinis.

Ameerika ajakirjanik [[Associated Press]]<nowiki/>i (AP) Pariisi[[Pariis]]i toimetuse juhataja [[Edward Kennedy]], kes viibis Reimsi kapitulatsiooniakti allakirjutamise juures, kuulis sellest 7. mai hommikul liitlaste kontrollitud Flensburgi raadiost. Arvates, et asja avalikustamiskeeld on tühistatud, informeeris ta telefoni teel asjast AP Londoni[[London]]i toimetust, rikkudes sõja-aegseid tsensuurireegelid. Kell 9. 36 Kesk-Euroopa aja järgi avalikustas AP Londoni toimetus Reimsis toimunu.<ref>"The Press. The Army Guests." Time 21.05.1945.http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,852243-1,00.html</ref> Saksamaa kapituleerumine oli loomulikult järgmisel päeval, 8. mail, lääneriikide meedia peateema. 8. maid hakatigi lääneriikides tähistama Teise maailmasõja lõpupäevana Euroopas[[Euroopa]]s.

Reimsi kapitulatsiooni kohaselt pidi [[relvarahu]] saabuma 8. mail kell 23.01 Kesk-Euroopa aja järgi. Kogu Nõukogude Liidu territooriumil oli selleks hetkeksajaks juba uus päev -, 9. mai.