Redaktsioon: 24. mai 2019, kell 00:52 redigeeri 2001:7d0:8cb5:1a80:81f0:95b6:1337:3ab8 (arutelu) Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. juuni 2019, kell 17:42 redigeeri eemalda ErilineKonn (arutelu \| kaastöö) 5653 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{Viitamata}} [[Pilt:Klan-in-gainesville.jpg\|pisi\|Ku Klux Klani kogunemine 1922. aastal]] Ku Klux Klan ('''KKK)''' on pärast [[Ameerika ~~Ühendriigid\|Ameerika~~Ühendriikide ~~Ühendriikid]]e [[Rassism~~kodusõda\|~~rassistlik~~kodusõda]] ~~[[Salaühing\|salaorganisatsioon]], mis asutati~~ [[1865]]. aastal~~. Pärast~~ [[Ameerika ~~Ühendriikide kodusõda~~Ühendriigid\|~~kodusõda~~Ameerika Ühendriikid]] ~~USA~~e lõunaosariikides ~~alanud~~asutatud poliitiline liikumine, mis koondab ~~surus~~ennast ~~maha~~klannideks ~~mustanahaliste~~kutsuvaid ja [[~~Inimõigused~~Rassism\|~~kodanikuõigus~~rassistlikke]]i [[Salaühing\|salaseltse]] ja organisatsioone. Klannide aatemaailma põhiteemadeks on valge rassi ülimuslikkus, antisemitism, antikatoliikus (eriti 1920ndatel), [[Unioon (Ameerika kodusõda)\|Uniooni]] vastalisus, homoviha, antikommunism ja immigratsiooni vastalisus ning sellest lähtuvalt sünnipärase ameerikluse rõhutamine. Liikumine on eelkõige tuntud mustanahaliste [[Inimõigused\|kodanikuõiguste]] mahasurumise tõttu Organisatsiooni tegutsemisviiside hulka kuuluvad terror, vägivald, jõuguvõimu demonstratsioonid, lintšimine. mis on suunatud eriti USA neegrite ja muude KKK põlu all olevate gruppide (näiteks juutide) vastu. Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid teravatipulisi mütse, millel on silmakohad välja lõigatud. Oma öistel kogunemistel põletatakse riste. 7. rida ⟶ 11. rida: Läbi ajaloo on olnud kolm Ku Klux Klani. Esimene neist loodi [[1865]]. aastal ning tegevus soikus [[1870. aastad\|1870. aastatel]]. Sellesse lõunaosariiklaste organisatsiooni, mis ei sallinud [[neegrid\|neegreid]], [[juudid\|juute]], [[katoliiklus\|katoliiklasi]], [[immigrant]]e ega ka põhjaosariiklasi, kuulus ligi 550 000 inimest. Organisatsiooni vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui ka osariikide valitsused nende vastu võitlust, mille tagajärjel lõpetas organisatsioon tegevuse. Ometi jätkus näiteks [[lintšimine]] ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige kõrgem oli nende arv [[1892]]. aastal. Teine Ku Klux Klan loodi [[1915]]. aastal ja see kujunes [[massiorganisatsioon]]iks: KKK kuldajal 20ndatel ulatus liikmete arv ~~ulatus~~6 miljonini ([[1924]]), osade allikate järgi kuulus organisatsiooni iga seitsmes ameeriklane<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://historianet.fi/sivilisaatiot/vihan-asialla-ku-klux-klan\|Pealkiri=Vihan ~~aastal~~asialla 6Ku ~~miljonini~~Klux Klan\|Väljaanne=Historia\|Aeg=2007\|Kasutatud=}}</ref>. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning [[vägivald\|vägivallas]]. Osa organisatsiooni juhtidest mõisteti süüdi kuritegudes ning see kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv kahanenud 30 000-le ja [[1944]]. aastal lõpetati [[pankrot]]i tõttu tegevus. Ku Klux Klan loodi kolmandat korda [[1950. aastad\|1950. aastatel]] ja tegutsetakse tänapäevalgi. Selle liikmete arv on 5000-6000 inimest. Ku Klux Klan ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest. Organisatsiooni põhisuunad on vastuseis [[kuritegevus]]ele, illegaalsele immigratsioonile ja [[samasooliste abielu]]le. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid [[neonatsid]]e ja [[skinheedid\|skinheedidega]].

Ku Klux Klan: erinevus redaktsioonide vahel